Bradbury, 1975, 96) = soodus pinnas uue esteetika tekkeks; Oluline ka · suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud, kabareed, ajakirjad, kirjastused, galeriid, muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.; · põlvkondadevaheline pinge, voolude rivaliteet; Linn kirjanduses perioodide kaupa: · Realism: `humaniseerimine' (Linn on iseseisvumise koht, muudatuste paik lootusrikkama tuleviku suunas); · Naturalism: `teaduslikustamine' (Linn kui hiigelsüsteem, mis toimib (pulseerib inimtahtest sõltumata, dzungel); · Modernism: `sürrealiseerimine' (Ebareaalne linn, Üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus). Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel; · Linn on modernistliku kunstniku vaatepunkt, mitte materjal;
kirjeldamisega. Lisaks pakkusid varajastel aastatel linnu uurivatele geograafidele huvi 3 asustuse arengu kirjeldus ning linnade paiknemise sõltuvus füüsilisest keskkonnast. Tollal võrdlesid paljud teadlased linna arengut inimese bioloogilise eluga. Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism).
Riik püüdleb olemasolevate gruppide/sugulasühenduste lõhkumisele ning eitamisele. Õigusallikad müüt, tava, seadus, riigi (täitevvõimu) õiguslik tegevus. Müüdi ja tava osatähtsus on langenud. Seaduse osakaal on tugevalt tõusnud, riik pretendeerib seadusandlikule monopolile. Arhailine õigus ja modernne õigus - koos ja/või lahus. väljumine arhailisest õigusest, õiguse teaduslikustamine ja selle geograafilised ja sotsiaalsed piirid läbi aegade õiguse taasarhaiseerumine probleemi olemasolu Eestis. Arhailise õiguse tunnusjooned · stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord; muutuv stabiilsus · kaemuslikkus ja abstraktsus õigusmõtlemises · suulisus; edasiandmise individualiseeritus; o esmane õiguse üleskirjutus süsteemiväline tõuge, võõrdumine õigusest · maagilisus; seos siin- ja sealpoolsusega o vanne
annaabi.ee 
