aastal. (Salupere 2004: 49) 2.3Emakeelne ülikool 1919. aastal alustati ettevalmistusi rahvusülikooli avamiseks, see sai teoks veel sama aasta detsembris. Sellest ajast alates on ülikool olnud eestikeelne. Õppejõude kutsuti esialgu ka välismaalt, eeskätt soomest, aga suur osa õppejõududest olid kohalikku päritolu. Tegutsemise esimestel aastatel omandas ülikool mitu aadlimaja südalinna peahoone ümbruses. (Salupere 2004: 49) Senisele viiele teaduskonnale lisandusid põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja tehnikateaduskond. Tehnikateaduskond viidi 1936. aastal üle Tallinna ja sellega pandi alus Tallinna Tehnikaülikoolile. Umbes samaaegselt eraldus õigusteaduskonnast majandusteaduskond. (Salupere 2004: 50) 2.4Rahvusülikool võõrvõimude all Esimene nõukogude aasta tõi kaasa õppetöö ümberkorraldamise ja õppemaksu kaotamise. Likvideeriti teoloogiateaduskond, viidi sisse kursuste ja kateedrite süsteem
Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile. Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja
Püssirohukeldri vaateplatvorm Avaneb vaade jaani kirikule praegune restoran, mis oli püssirohukeldrina kasutusel 1809. aastani. Ehitati see 1767. a. piiskopilossi eeslinnusest eraldavasse kraavi. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest ning piiskopilinnuse müüridest. Tartu Püssirohukelder on ainulaadne oma kõrge lae poolest. Püssirohukelder on kuulunud ka Tartu Ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonnale, mis 1896.a. alustas seal maavärisemise ning magnetiliste nähtuste uurimist. 1980. aastatel oli Püssirohukelder tuntud punkarite kogunemiskohana. Tähetorn See valmis 1810 aastal. 1814 aastal algasid regulaarsed vaatlused. See on Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist. Muuseum ise avati juba 1971. Tähetornis tegutseb juba aastaid astronoomiaring, samuti
annaabi.ee 
