õige muusikaga võivad need anda vaatajale fantastilise efekti. (Redman 2014) 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega Muusika üks kõige selgemaid rolle filmis on vaatajale soovitud emotsioonide tekitamine ja emotsioonidega manipuleerimine. Erinevad helid tekitavad erinevaid emotsioone: rõõmu, hirmu, paanikat, meeleheidet, kurbust jpt. Näiliselt neutraalne nägu on võimalik muusikaga emotsionaalseks muuta ja selle kaudu ka vaatajas emotsioone tekitada. teaduskirjanik Philip Ball, ,,Muusika instinkti" autor, ütleb, et inimese aju on programmeeritud reageerima emotsionaalselt: ,, Meie reageerimine teatud tüüpi helile on midagi nii sügavalt kinnistunut, et me ei saa seda reaktsiooni välja lülitada." Filmimuusika heliloojad teavad seda ja kasutavad seda teadmist, et leida otsetee emotsioonideni ilma, et me loogilist mõtlemist enne kasutaksime. (Ibid.) 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu See on muusika üks tugevamaid funktsioone filmides
palju kõverdunud. Neid nimetatakse ,,ussiaukudeks". Amorphusolendi elektriväli suudab mõjutada 94 aegruumi ( seda kõverdades ) samamoodi nagu seda teevad suured massid. Kuna energia ja mass on ekvivalentsed suurused, mida tuntakse erirelatiivsusteooriast. Sellised tunnelid esinevad ka surmalähedaste kogemuste korral, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisse ,,musta tunnelisse", mille lõpus paistab ere valgus. Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma
palju kõverdunud. Neid nimetatakse „ussiaukudeks“. Amorphusolendi elektriväli suudab mõjutada aegruumi ( seda kõverdades ) samamoodi nagu seda teevad suured massid. Kuna energia ja mass on 101 ekvivalentsed suurused, mida tuntakse erirelatiivsusteooriast. Sellised tunnelid esinevad ka surmalähedaste kogemuste korral, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisse „musta tunnelisse“, mille lõpus paistab ere valgus. Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma
annaabi.ee 
