· püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub esimene kirjandusajakiri · tekib mõiste ,,maailmakodanik" · ühiskondlikult aktiivne hoiak · valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine · viljeleti huumorit ja satiiri, peamine zanr siiski proosa · John Locke (1632-1704) oli valgustusele alusepanija · valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks. Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll ide...
• Ungari, Soome ja Eesti keele elujõud on tugev. • Teiste Soome-ugri keelte väljavaated ei ole nii head. • Tänu stabiilselt kõrgele emakeele oskajate arvule on Venemaa Uurali rahvastest kõige paremate ellujäämisväljavaadatega Marid. • Venemaa soome-ugri keeltele on negatiiveslt mõjunud see, et isegi need rahvad kellel on oma vabariik Vene föderatsiooni koosseisus on jäänud seal vähemusse. • Venemaal on Soome-ugri keelte roll haridus- ja teaduskeelena praegu minimaalne ja moodne linnakultuur peaaegu olematu. • Paljud soomeugrilased elavad väljaspool oma vabariiki ja neil puudub kontakt oma rahva põhikogukonnaga. Rahvas Rahvaa Rahva Emakeeleo rv arv skus 2002 2010 2010 mordvalas 843 300 744 53 % ed 200 marid 604 300 547 71 % 600
-Uurali keelepõõsas pikaajalise keelekontakti järel toimunud uurali keelte muutumine sarnasemaks, enne kontakti ei oldud suguluses. Vanimad tekstiallikad: - 12.saj lõpust pärit ungarikeelne tekst ''Hauakõne''. - 13.saj läänemeresoomekeelne tekst kasetohul pikseloits. Elujõud ja tulevik: - ungari, soome ja eesti keel on arenenud ja nende elujõud ning tulevik tugev. Põhjused, miks kõnelejate arv väheneb: - haridus- ja teaduskeelena minimaalne - äris ja poliitikas ei kasutata - kolimine tööstusasulatesse - vähemusse jäämine oma vabariigis
saj; Saksamaal 1400 Codex Teplensis, Lutheri a) ladinakeelsed auaadressid, täispiibel 1534. audoktoridiplomid b) jumalateenistuse keelena ülikoolides ja akadeemiates; taandumas al. 13. saj, protestantlikel b) antiikautorite tekstiväljaannete aladel reformatsiooniga 16. saj. ladinakeelsed eessõnad, c) paavsti ja Rooma kuuria 7.Ladina keel varauusaegse keelearendustegevus ladina teaduskeelena keele säilitamiseks kirikus, 12 d) rahvuskeelsete teoste tõlkimine LISANDUSED: K-elemendi ladina keelde jagunemine kolmeks: helituna (Kalevala Latina, Winnie ille Puh jt) C, helilisena G, üksikutes e) ladinakeelsed tekstid võõrsõnades K muusikateostele, Y ja Z kreeka laensõnades
loodigi kuningate nimekirjad ja kangelaspoeemid. II aastatuhat eKr tõi kaasa murrangu. Mesopotaamia riigistumise protsess kiirenes. Semiidi rahvas amurrulased hakkasid imbuma Mesopotaamia aladele. Nad asusid valitsejate juurde sõjaväelastena teenistusse ning tegid karjääri. Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit
tavaarusaama kohaselt eksituslike kõrvalesuunavate umbradadega labürint. Kultuliku ehitisena loodud labürindis ei ole selle keskmesse viivale Euleri teele lisaks eksitavaid umbsoppidesse viivaid eksitavaid kõrvalradasid; selles on vaid üks nn väravatest keskmesse viiv ja sealt tagasi toov rada. Lakooniline- lühike ja selge väljendusviis. Ladina keel- muistsete latiinide keel, Rooma riigikeel. Tähtsamaid antiikaja keeli. Keskajal püsis see kiriku- ja teaduskeelena. Kuigi ladina keel on hiljem neist valdkondadest taandunud, on arstiteaduses ja bioloogias ladinakeelsed nimetused ja oskussõnad kasutusel ka tänapäeval. Ka muu sõnavara ammutamine ladina keelest jätkub, ladina keele ja selle kaudu vanakreeka keele osiseid on hulgaliselt eestigi võõrsõnavaras. Leegionär- Rooma sõdur. MAUSOLEUM – Hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks.