[RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009] (1) Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus: 1)soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; 2)riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; 3)kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. 13 2008. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8st peatükist: üldsätted, soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise diskrimineerimise vaidluste lahendamine, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise volinik, sotsiaalministeeriumi
Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valismisliitude keelustamine) Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetused ja üliõpilased) Teadusinstitutsioonide poolt tulenev surve ning statistika avaldamine (nt rahva võõrandumine võimust) Rahvusvahelise praktika mõju (nt EL poliitikad- enamus seadusi viimastel aastatel) Avalike teenistujate poolne tegutsemine On võimalik, et probleem võib mitu korda jõuda valitsuse päevakorda. Parimaks näiteks on telekommunikatsiooniseadus, mis pidi jõudma valitsusse 1997 aasta lõpul, kuid takerdus
Kriisid – põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse tegelema nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valimisliitude keelustamine) Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetus ja üliõpilased) Teadusinstitutsioonide poolt tulenev surve ning statistika avaldamine (nt rahva võõrandumine võimust) Rahvusvahelise praktika mõju (nt Euroopa Liidu poliitikad – enamus seadusi viimastel aastatel) Avalike teenistujate poolne tegutsemine On võimalik, et probleem võib mitu korda jõuda valitsuse päevakorda. Parimaks näiteks on telekommunikatsiooniseadus, mis pidi jõudma valitsusse 1997 aasta lõpul, kuid takerdus ministeeriumide
annaabi.ee 
