saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada. Kõige rohkem sisu koolitööks annab meieaegsus, kultuurielu, ja õige vähe -- vana-kreeklaste ja roomlaste ilm. Nüüdsel ajajärgul on vähe sarnasust vanailma eluga, kus ei tuntud ainelist kultuuri tema auru-elektri-masinatega, raudtee, telefoni, telegraafiga, ega meie sotsiaalseid aateid ja püüdeid. Ainult võita ja mitte midagi kaotada võib meie kultuuri poolest, kui esimesel kohal vanade
sümbol.Kollane loob ka päiksepaistet keset sünget talve. Kuldkollasel on tõelise kulla väärikus. See on truuduse,igaviku,õilsuse ja kõrgema tarkuse värv.Pühakute ümber on kuldne oreool. Kollane kehastab mõistust ja sündmuste mõistupärast mõjutamits. Ta sümboliseerib ka tarkuse voolu:päikesepõimiku chakra kollast värvi. See annab võime saavutada oma eesmärk ning tagab kõrge enesehinnangu. Kollane suunab teadlasete tööd-talle on iseloomulik teadushimu. Ta toob esile sündmuste sügavamad põhjused ning aitab ületada raskusi. Kollane on eredam spekrivärv. Paindliku ja kohanemisvõimelisena tungib see kõikjale. Kollane kiir võimaldab meil jõuda probleemi allikateni. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, samal ajal Hiinas kuninglik värv
tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses 2) Jaan Roos – lastekirjanduse ajaloo uurija 3) Marta Sillaots – tüdrukute kirjanik 4) Paul Ambur – kriitik, rõhutab eakohasust Lastekirjandus 1920-1940: 1) ''Lasteleht'' 2) ''Laste Rõõm'' – algas uuesti 1921, järgnes 19 aastakäiku, esimesed kuus aastat vastutas Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst
Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele). Ajakirjades palju päevasündmuseid, poliitikat. Ajakirjandusega seotud ka nt J. Swift, kes kirjutas pseudonüümi alt. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle. Autorid olid enamasti anonüümsed (toimetajad ise). Neil olid head suhted
annaabi.ee 
