20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat ...
Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ülevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmärk on saavutada objektiivsus erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama üksteist. 3. Teooria tähtsus uurimuse kavandamises Uurimuse kontekst e uurija abinõud enne andmete kogumist. Probleemiseade · Kui täpselt määratlen probleemi · Kuidas liigendan probleemi · Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt · Teadusfilosoofilised valikud · Kuidas saan aru uuritavast objektist (ontoloogiline küsimus) · Kuidas loodan saada teadmisi (epistemioloogiline küsimus) Meetodite valimine · Missugused meetodid annavad kõige parema lahenduse püstitatud probleemile · Missugused on alternatiivsed võimalused · Kuidas põhjendan oma valikut · Missuguseid andmeid on oluline koguda Teoreetiline käsitlus · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga · Missugune on uurimuse suhe teooriaga · Mis on uurimuse võtmemõisted
üksteisest selgesti eraldatud oleksid. (2004: 106 113) VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid. Uurimisele on loodud hea alus, kui uurija valikud kõigil neljal probleemiseade, teadusfilosoofilisel, uurimistrateegilisel ja teoreetilise käsituse tasandil on ühtekuuluvad. Uurija valikud enne andmete kogumist: 1) Probleemiseade: · Kuivõrd täpselt suudan määratleda probleemi? · Kuidas liigendada probleemi? · Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt? 2) Teadusfilosoofilised valikud (ontoloogia, epistemoloogia, loogika, teoloogia): · Kuidas saan aru uuritavast objektist? · Kuidas loodan saada teadmisi? 3) Meetodite valimine: · Missugused meetodid annavad kõige parema lahennduse püstitatud probleemile? · Missugused alternatiivid tulevad arvesse? · Kuidas põhjendada oma valikut? · Missuguseid andmeid on oluline koguda? 4) Teoreetiline käsitus: · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga? · Missugune on uurimuse suhe teooriaga
Traditsiooni võib määratleda kui tavade, meetodite, arusaamade ja uskumuste kogumit või süsteemi, mis kujundab teatud sotsiaalse rühma seisukohti ja tagab selle kultuuri jätkuvuse. Paradigmad. Teadusliku traditsiooni mõju võib näha mitmel teadusliku tegevuse tasandil. Algajal teadusuurijal võib olla raske teadvustada endale oma teadusala kõige üldisemaid lähtekohti, n-ö teadust juhtivaid paradigmasid. Kõige üldisemad põhimõttevalikud on oma olemusest teadusfilosoofilised. Traditsiooni eelised, traditsiooni puudused. Traditsioon annab uurijate rühmale identiteedi, toetab uurijat, inspireerib teda ja aitab saada paremaid tulemusi. Traditsioon toetab ka teaduslike institutsioonide tegevust. Kuid traditsioonil on ka negatiivseid külgi. Kui traditsioon väljendub teadust tugevalt piirava õigeusklikkusena ja toob endaga kaas võimu probleeme, siis see pigem takistab kui soodustab teaduslikku tegevust. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega
annaabi.ee 
