MÕÕDETAVAD. 2 PERSPEKTIIVI : I OTSENE = MINUGA TOIMUV = ESIMENE ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOLOOGILINE MÕÕTMINE II KAUDNE = TEISTELE AVALDUV = KOLMANDA ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOFÜÜSIKA tunnetusprotsesside mõõtmine. PSÜHHODIAGNOSTIKA individuaalsete iseärasuste mõõtmine. Psühholoogiline teave peab olema objektiivne uuringud teostatud kontrolltavates tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus) + käepärane - subjektiivne + pakub uusi ideid - ekstrospektsioon (teiste jälgimine)
kaudu. Seadused jagunevad: 1) dünaamilised seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise (Nt. Newtoni seadused) 2) statistilised iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi. Teadusteooria väidete ja tõestuste süsteem, mille tuumaks on teaduse seadused ja printsiibid Teadusavastus uute varem tundmatute teadusfaktide üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks. Tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt objektist või nähtusest oluliselt. Paradigma püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria).
geoloogilised vaatlused; - hüdrograafilised vaatlused; - ilmavaatlused; - integreeritud vaatlused ( rahvastikuga seotud ); - keskkonnavaatlused; - loodusvaatlused; - statistilised vaatlused; - tehnoloogilised vaatlused. Vaatluse tunnetuslikud võimalused sõltuvad : --- vaatlusobjekti meelelise vastuvõtu iseloomust; vaatluse tingimustest; mõõtmise täiuslikkusest. Soodsatel tingimustel võimaldab vaatlusmeetod saada piisavalt laialdast ja mitmekülgset teavet teadusfaktide formeerimiseks ja registreerimiseks. Olemasoleva teooria baasil toimub faktide esialgne ülesmärkimine, seejärel nende klassifitseerimine teatud tunnuste järgi : fakti uudsus, faktis sisalduva info maht, seoste ja omaduste iseärasused jne. Nende toimingute pinnal saab formuleerida oletusi, seejärel ka juba tööhüpoteese. Vaatlusega saab jälgida inimese tegevusi ja koguda käitumise kohta andmeid. Vaatluse teaduslikkuse tagamiseks tuleb silmas pidada mitmeid olulisi nõudeid : 1
Teadusteooria on teaduslikke mõisteid, printsiipe ja seadusi väljendavate väidete ja tõestuste tervik, hierarhiline süsteem, mis kindla objektide ja nähtuste valdkonna olemuse alusel kirjeldab ja seletab neid üldistavalt ning võimaldab uusi fakte ja seaduspärasusi ette näha. 7 Teadusteooria tekke ja vana asendamise uuega määrab mitte faktide kogum, vaid juhtiv idee. AVASTUS. Teadusavastus on uute, varem tundmatute teadusfaktide sedastamine või üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks, kui tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt oluliselt. Avastuseks võib olla ka uue ja paljulubava teadusmeetodi väljatöötamine. Avastus pole lihtsalt uue fakti esimesena fikseerimine, vaid selle seoste ja tunnetusliku väärtuse sedastamine PARADIGMA. Teaduse tekkimise eeltingimuseks on teatava ajastu praktikale iseloomulike mõtlemiskategooriate formeerumine (R. Vihalemm). See omakorda
annaabi.ee 
