vahel seisja. Samas ei ole Unt kaasa läinud 80ndatel Eestisse jõudnud tekstikeskse kirjutamisega. Nii Unt kui Barthes on pigem kunstnikud kui poliitikud, pigem esteetikast kui eetikast lähtuvad, mängu jumaldavad. Mõlemad on hoidunud aktiivsest poliitilisest tegevusest ning räigetest sõnavõttudest poliitilistel teemadel, mõlemad on mõõdukad ja mugavad. Mütoloogiad on kirja pandud eelkõige ilukirjandusliku taotlusega, justkui teaduseelsed mõtisklused. Ilmseid sarnasusi võib Undi puhul leida ka Jorge Luis Borgese Zooloogilise entsoklüpeediaga ning Friedeberg Tuglase mõttekäikudega (Tuglasele omane realistlik- sümboolne narratsioon, unenäolisus). Juba eelnevalt mainitud naiivsus, isegi lapselik süüdimatus, on omane ühtviisi nii Barthes'ile kui Undile. See mõjub triviaalsena aga ilusana, lihtlabasena aga sisendavana, pretensioonituna aga andekana. Mõlemas võitlevad
olnud „kogu aeg teada“. Aju tööd me ei tunneta. See on külm ja liikumatu, süga aga liikuv organ, seega kuidas psüühika ajus? Hing pole kogu aeg ajus olnud: Piiblis ei mainita kordagi sõna „aju“. Juutide meelest paiknes hing südames, mõistus neerudes ning õrnad tunded põites. Eesti keeles: „hea/kuldse südamega“, „avatud südamega“, „kätt südamele panna“, „südametunnistus“, „südant ja neerusid läbi katsuma“. I Teaduseelsed vaated Hilispaleoliitikum/Neoliitikum: Kraniotoomia (trepanatsioon): millegipärast tehti pähe auke. Paljud jäid ka ellu. Luu paraneb, tekib samuti armkude. Milleks augud pähe? Koljusisese rõhu alandamiseks. Silma põhja vaadates saab teada, kas kolju sisene rõhk on tõusnud. Kolju põhimiku auk (ühendus seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse. Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900 EJv
(psüühiline). Teadusliku puhul peab see olema intersubjektiivselt läbipääsetav ehk tähendus. Inimkond: füüsiline ja psüühiline; vaid ainult tähendus. Tähendust tuleb ka edasi. Seminar 3. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes – jätk Lehel on skeem! Teooria kasulik eriteadustele. Kaks eriteaduslikkust: humanitaar ja loodusteadused. Filosoofia kultuuriline funktsioon. Teaduslik tunnetus leiab aset elu kontekstis. Teaduslike meetodite väljaarendamine. Teaduseelsed hoiakus on kaks tendentsi, mis on teaduse eelsed ja mida arendatatakse edasi. Need jagunevad mõistmiseks ja konstrueerimiseks, tunnetuseks (teaduslikud meetodid). Lk 80. teaduslik objekt pole valmiskujul antud, vaid see lootakse. Mõistus loob vaimse objekti ja tunnetus loob füüsilise objekti. Objekt kui see, millega tegeleb teadus. Loodusseadustele alluvad korrad – loodusseaduste kogum. Teadus on empiiriline tunnetusviis;
annaabi.ee 
