koheselt uut distsipliini luua. Õpetus seab kahtluse alla nii kõneleva subjekti lausingi kaudu, kui ka seab lausungi kõneleva subjekti kaudu. Õpetus seob indiviidi teatavat tüüpi lausungitega ja keelab seeläbi kõik ülejäänud. Teadusdistsipliin võib saada õpetuseks, kui seda kantakse edasi indiviidi või koolkonna kaudu, kui ta siseneb keskkonda, kus ta ei allu otseselt ühelegi teisele diskursusele. Saamamoodi võib õpetus kasvada teadusdistsipliiniks kogukonna suurenemisel ja diskursuse iseseisvumisel ja suurema võimu omandamisel subjektide üle. 12. Kriitilise analüüsi põhimõtted? Tegeleb diskursuse hõrendamise mänguga ehk sisemiste kontrollmehhanismidega, milledeks on autori, kommentaari ja distsipliini printsiip. Samuti välistamise funktsioonid. Diskursust tuleb käsitleda vägivallana, mida me asjadele peale surume. 13. Genealoogilise analüüsi põhimõtted?
käsitluse. H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial; · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida; · Tema teooriast tulenesid mitmed olulised praktilised järeldused kriminaalse käitumise individuaalse prognoosimise, profülaktika ja kurjategijate kohtlemise osas. Eysenck arvas, et psühholoogiat tuleks pidada peamiseks teadusdistsipliiniks, mille peavad toetuma kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks, kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina. Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest nagu seda teeb sotsioloogia, sest ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju
käitumise käsitluse.H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida · Tema teooriast tulenesid mitmed olulised praktilised järeldused kriminaalse käitumise individuaalse prognoosimise,profülaktika ja kurjategijate kohtlemise osas Eysenck ja tema poolehoidjad arvasid,et psühholoogiat tuleks pidada peamiseks teadusdistsipliiniks,mille peavad toetuma kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks,kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina.Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest,nagu seda teeba sotsioloogia.Ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju
annaabi.ee 
