Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana n Tänapäeval jagatakse teadus tavaliselt nelja väga laia valdkonda: n Sotsiaal- ja käitumisteadused n Humanitaaria ja kunstid n Loodusteadused ja meditsiin n Täppisteadused ja tehnika n Politoloogia ja haldus on osa sotsiaal- ja käi-tumisteadustest, täpsemalt ühiskonda uuriva-test sotsiaal- ehk ühiskonnateadustest (käitumisega tegeleb nt pedagoogika) Sotsiaalteadlase lähenemisviis
taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks, nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb siiski praeguste eesti allkeelte uurimist ainult riivamisi, jättes selle sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud eesti dialektoloogiat eelkõige kui ajalooliste eesti kohamurrete uurimist.
leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata
annaabi.ee 
