rakendusviisidest tänapäeval. 1. TEADMISJUHTIMINE Termini ,,teadmisjuhtimine" võttis esimesena kasutusele USA juhtimiskonsultant ja praktik Karl Wiig, keda peetakse ühtlasi ka selle valdkonna asutajaks. Karl Wiig väitis, et teadmisjuhtimine on teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ja kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. (Liiv, Kalle 2005) Tänapäevaks on teadmisjuhtimist defineerinud mitmed teadlased ja praktikud ning nende lähtekohad on väga erinevad. Kuigi teadlased ja praktikud ei ole veel ühisele kokkuleppele jõudnud teadmisjuhtimise definitsiooni osas, on sellele kui teadmiste tootmise ja arendamise mootorile leitud palju erinevaid rakendusvõimalusi. Antud peatükis vaatleme teadmisjuhtimist kui innovatsiooni tootmise vahendit, millest tulenevalt on teadmisjuhtimisel kolm väga olulist rolli:
reorganiseermise/reformimise kaudu on vähem radikaalne kui ümberkavandamine, kuid osalt sarnane. Enamasti on see seotud ettevõtte juhtimisstruktuuri ja juhtimisfunktsioonide täiustamisega, mille tulemusena paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ning kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. Teadmisjuhtimise käigus töötatakse välja ja evitatakse protsessid ning lahendused, mis on seotud ettevõttes teadmiste ja oskuste omandamisega ning intellektuaalse kapitali kasutamisega efektiivsuse, tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teadmisjuhtimise tähtsamas funktsioonid on teadmiste otsing, hindamine ja analüüs, teadmiste kogumine, loomine, säilitamine, levitamine, kasutamine. Muudatuste juhtimine
reorganiseermise/reformimise kaudu on vähem radikaalne kui ümberkavandamine, kuid osalt sarnane. Enamasti on see seotud ettevõtte juhtimisstruktuuri ja juhtimisfunktsioonide täiustamisega, mille tulemusena paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ning kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. Teadmisjuhtimise käigus töötatakse välja ja evitatakse protsessid ning lahendused, mis on seotud ettevõttes teadmiste ja oskuste omandamisega ning intellektuaalse kapitali kasutamisega efektiivsuse, tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teadmisjuhtimise tähtsamas funktsioonid on teadmiste otsing, hindamine ja analüüs, teadmiste kogumine, loomine, säilitamine, levitamine, kasutamine. Muudatuste juhtimine