Avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (teistele teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele). 13. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isilik kogemus 14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage vähemalt üks näide. Kognitiivne e tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmiselt Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada: millised on inimese harjumused nädalavahetused, isiklikud soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Tunnetuslik ebakõla, mis tuleneb sellest, et on samaaegselt kaks või enamat üksteisega konfliktis olevat mõtet. Nt suitsetaja,
Niisiis on õpetus hüvelisuse ideest kui teadmise võimalikkuse tingimusest ühtlasi ka eetilise intellektualismi õigustus. Platon ei seleta lähemalt, kuidas niisugune võimaldamine teostub, kuid filosoofiliselt oluline on tema osutus, et teadmine toetub alati teadmist võimaldavatele tingimustele ja et filosoofia ülesandeks on nende tingimuste esiletoomine ja kriitiline kontrollimine. Küsimusasetus teadmiselt teadmise “võimalikkuse tingimustele” on filosoofias tuntud transtsendentaalse küsimuseasetuse nime all. See nimetus pärineb Immanuel Kantilt, kelle filosoofia lähtubki just sellisest küsimuseasetusest ja kannab seetõttu ka nimetust transtsendentaalfilosoofia. Platoni “päikese võrdpildis” võib näha sedalaadi küsimuseasetuse esmakordset püstitamist filosoofia ajaloos. Kuid seejuures on Platoni filosoofilised eeldused selle küsimuse püstitamisel muidugi
iseseisvate otsustuste vastuvõtmiseks. SÜSTEMAATILISUS Süstemaatilisuse aluseks peetakse regulaarsust ja järjestikkust. Süstemaatilisus määrab ka omandamise kindluse. Süstemaatilisus realiseerub kõige näitlikumalt õppeprotsessi planeerimises, kus kasutatakse didaktilisi reegleid, nagu: 1) tuntult tundmatule, 2) kergemalt raskemale, lihtsalt keerulisemale, 3) teadmiselt vilumusele teadmineettekujutusoskusvilumus, 4) põhiliselt detailidele, 5) üksikult üldisele, 6) üldiselt üksikule. TEADLIKKUS JA AKTIIVSUS Inimese tegevuse aluseks on idee, mõte ning mingi vajaduse rahuldamine. Enne kui vajadus saab tegevuse aluseks, peab ta olema teadvustatud. Kaugeltki mitte alati ei ole vajadus õppida õppimise juhtiv motiiv. On oluline, et treener aitaks ak-
annaabi.ee 
