1821. aastal sai temast zooloogia korraline professor, 1826. aastal lisandus sellele ka anatoomia professori koht. Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides avastas Karl Ernst von Baer 1826. aastal munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad, sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad. Munaraku avastamine on kahtlemata Baeri kõige olulisem saavutus ning see tegi ta ka teadlaskonnas laialdaselt tuntuks. Königsbergi jäi Baer kuni 1834. aastani, mil ta otsustas siirduda Peterburi. 1834. aastal sai Baerist Peterburi ülikooli zooloogia professor, 1846. aastast tegutses ta samas aga anatoomia ja füsioloogia professorina. Lisaks tegeles ta aktiivselt ka geoloogia ja geograafiaga. 1862. aastal sai temast haridusministeeriumi nõunik, kellena tegutses kuni Peterburist lahkumiseni 1867. aastal. 1845
n.e.. Eelteadus on organiseerimata ja mitmesuunaline tegutsemine. Et "klassiku" töö võiks saada paradigmaks ja panna aluse normaalteadusele, peab tal Kuhni arvates olema kaks omadust: 1. Ta peab olema küllalt enneolematu ja silmapaistev. S.t. ta peab suutma tõmmata enda poolele üle paljusid uurijaid enamikku neist, kes seni on jagunenud mitme konkureeriva teooria vahel. Teisiti öeldes, tal peab olema piisavalt suur menu teadlaskonnas. 2. Teos peab jätma uurijatele palju tegevusruumi. Temas peab olema küllalt palju konkreetseid lahtisi otsi, et hulk uurijaid võiks leida sealt enda jaoks lahendamata probleeme, millele oma jõupingutused pühendada. Kui need kaks tingimust on täidetud, võib klassiku teos panna aluse teadusliku uurimise traditsioonile. Niisugusteks traditsioonideks on olnud "ptolemaioslik astronoomia" või "koperniklik
reostatud põhjavesi, haigused). Kliima soojenemine Seda teemat on eraldi käsitletud kuna see on üks aina suuremaks kasvav tuleviku probleem, millega ühiskond peab silmitsi seisma. Soojenemine on nähtus, mis on mõõtmistega fikseeritud üle sajandi pikkuse ajavahemiku vältel. Kliima soojenemise seletus inimtekkelise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga, mis tuleneb tööstusühiskonna arengust, on leidnud niivõrd laialdast toetust rahvusvahelises teadlaskonnas ning laiemas üldsuses, et kliima soojenemise peatamiseks sõlmitakse rahvusvahelisi leppeid. Kliima soojenemise negatiivseteks mõjudeks peetakse mh põllumaa ja mageveevarude kasvavat defitsiiti kuivades piirkondades, mis veelgi süvendavad toiduainete turu ettenähtavat pingestumist. Rahvarikaste riikide majanduse mahu kiire kasv ja vastavalt ka globaalse keskklassi arvukuse ja tarbimisnõudluse tohutu suurenemine toovad kaasa kasvava nõudluse loodusressursside järele. Ettenähtavalt
kasuks kohandanud. Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist peamiselt tema rõhuasetus sotsioloogilistele teguritele. Kuhni „relativism“ tuleb vaatluse ja kriitika alla edaspidi. Kuhni pildi teaduse edenemisest saab kokku võtta nii: eelteadus – normaalteadus – kriis – revolutsioon – uus normaalteadus – uus kriis. Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine (eelteadus) , enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teadlaskonnas on ühene paradigma. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamisvõtetest, mida hakkavad kasutama vastava teadusliku ringkonna liikmed. Paradigma raames töötavad inimesed tegelevad sellega, mida Kuhn nimetab normaalteaduseks. Paradigmat kujundatatkakse. Esinevad vältimatud raskused ja nii tekib kriis. Kriisi lahendab uue paradigma ilmumine, millele jääb truuks ühe enam teadlasi, kuni jäetakse esimene paradigma kõrvale.
annaabi.ee 
