Filosoofia ajalugu Antiikfilosoofia I Filosoofia ajalugu Filosoofia ajalugu jaotatakse perioodideks: Antiikfilosoofia Keskaja filosoofia Uusaja filosoofia Kaasaja filosoofia Maailmamõistmine Filosoofia kui maailmamõistmise viis Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia
Selle kohta üteldakse, et inimene on eneseteadvusega olend, st. ta võib omada suhet ja tal ka tuleb omada mingitlaadi suhet iseendasse ja, sellest suhtest lähtudes, ümbritsevasse maailma. Olemist, millesse inimene suhtub kui iseeenda olemisse, on filosoofias nimetatud eksistentsiks. Nüüd võiks siis juba anda kokkuvõtva formuleering selle kohta, mida antud kursuses mõistega maailmamõistmine silmas peetakse. Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ning sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Individuaalsetes maailmades elavad inimesed kommunikeeruvad üksteisega ja koordineerivad vastastikku oma tegevusi. See eeldab vastastikkust mõistmist, mis oleks võimatu, kui igaüks elaks autistlikult ainuüksi omas täiesti eripärases maailmas. Asjaolu, et vastastikune mõistmine ja
Rohkem kui üksikud asjad ja nähtused moodustavad selle terviku suhted ja seosed, milles need asjad ja nähtused isekeskis asuvad. Asjad ja nähtused on tihti hoopis lühema kestvusega kui suhted ja seosed, milles nad asuvad, ja millest osa on olnud väga püsivad. Maailmamõistmine on võime orienteeruda nendes suhetes ja seostes. Nüüd võiks siis juba anda kokkuvõtva formuleering selle kohta, mida antud kursuses mõistega maailmamõistmine silmas peetakse. Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast ja end ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest kunatisest tervikust, kuhu inimtegevus kuulub. Asjaolu, et vastastikune mõistmine ja kommunikatsioon inimeste vahel siiski olemas on, sunnib eeldama, et nende erinevate individuaalsete maailmade vahel on olemas ühisosa ja inimesi iseloomustab võime seda ühisosa avardada, mittemõistmist ületada. Too ühisosa kujunebki loomulikul viisil inimestevahelise läbikäimise käigus ja selles
annaabi.ee 
