kommunikatsiooni sisu (teated). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt tõestatavatele ja seega usaldusväärsetele faktilistele andmetele reaalse maailma kohta. Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452) 1.2 Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega. Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti: · inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne · vajalike toimingute laadi; · materiaalset keskkonda;
Ikoonid-kujutis.jäljendab.nt,pilt. sümbolid-kokkuleppeline *verbaalsed ja mitteverbaalsed in. on ainuke loom, kes suudab oma tegevust reguleerida abstraktsete koodide ja sümbolite abil MEEDIA KOGEMUSE VAHENDAJANA eri meediumid on erinevate märkide tähenduse eeldusega. Meedium ise organiseerib meie kogemus. TEABEVAJADUSED JA TEABEVÄLI milleks kõik see? Kõige esimeseks n-ö tungiks on ellu jääda. Kõik loomad on tähelepanelikud ohu suhtes. Inimvajaduste hierarhia. Info-igale poole. Teabevajadus ja midagi teada saada on inimesel kogu tegevuse läbiv innov. Osa hangib teistega suheldes, osad läbi institutsioonide(nt kool) TEABEVAJADUSTE ARENGU TEGURID *isiku areng, haritus see,kuidas temas ärkab teabevajadus *isiku tegevuse ja suhete iseloom ja keerukus *isiku liikuvus *keskkonna keerukus *keskkonna muutumise ulatus ja kiirus TEABEVÄLI in. keda ümbritsevad infoallikad. Püüab neid ise mingi loogika järgi korrastada. Teabevälja stuktuur: *põhidinensioonid
aegade vaatluse all olnud arhiivinduslikud põhiküsimused, mis puudutavad juurdepääsu teemat. Ühiseks jooneks võib pidada seniavaldatus ühe riigi või isegi ühe kindla arhiivi vaatenurgast lähtumist, mille tõttu on võrdlevad analüüsid jäänud üsnagi tagasihoidlikeks. Arhiivid asusid end aktiivselt propageerima 1980. aastatel. Esikohale seati arhiiviteenustest kliendikesksus ja kasutamine. Arhiivide teadvustamist edendasid ühiskonnas infovabaduse seadused ja avalikkuse teabevajadus. 80-ndate alguses ei pidanud veel mõtlema isikute privaatsusest tulenevate rangemate piirangute või ühtsete standardite kehtestamisele kuna eelistatud seisus oli infovabadus ja mis tahes teabe parem kättesaadavus ning arhiivid, kuid antud teemad olid päevakorras. 1994. a algul toimus Itaalias, Bellagios arhiividele juurdepääsu käsitlev konverents enam kui paarikümne Euroopa ja Põhja-Ameerika arhiivispetsialisti osalusel, kus ettekannetest koorus
annaabi.ee 
