puudumisest, st ridadest takistustest, mis rikuvad kommunikatsiooni efektiivsust ja tulevad erinevate põhjuste kogumist. Barjääri takistamise juhul informatsioon on moonutatud või kaotab oma esmast tähendust, ja mõnel juhul üldse mitte edastatakse saajale. 3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS. Kommunikatsiooni peaeesmärk on vastastikuse mõistmise tagamine inimestele, kes osaleb teabevahetuses. Aga tegelikult, teabe vahetuse fakt ei garanteeri veel suhtlemise efektiivsust. Edastatud sõnum on üsna tihti saadud valesti aru, ja seetõttu kommunikatsioon on ebaefektiivne. Selleks, et paremini teabevahetuse protsessi ja selle tõhususe tingimusi mõista, vaatame kommunikatsiooni protsessi põhielementi ja etappe. (Полукаров 2008: 186) Kommunikatsiooni protsess võib toimuda ainult järgmiste põhielementide juuresolekul:
Lineaarse ühesuunalise Shannon-Weaver´i mudeli kohaselt luuakse sõnumi saatja poolt sõnum, mis edastatakse signaalide kaudu. Sõnumi vastuvõtja ülesandeks signaalidest sõnumi üles ehitamine. Seejärel on sõnum jõudnud lõpp-punkti. Sõnum edastatakse saatjalt vastuvõtjale kanali kaudu Kommunikatsioon vastastikune sõnumite tõlgendamine Osgood-Schrammi mudel kujutab kommunikatsiooni ringikujulisena mitte aga lineaarse ja ühe- suunalisena. Mudeliga soovitakse rõhutada, et teabevahetuses osalejaid on nii sõnumi saatjad kui ka vastuvõtjad, kes sõnumit dekodeerivad, tõlgendavad ja kodeerivad. Eelnenu mõju järgnevale: minevik kommunikatsioonis Spiraalikujulise Dance´i mudel seab kesksele kohale kommunikatsiooni dünaamilisuse - tegemist on pidevalt muutuva protsessiga. Rõhutatakse fakti, et eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. Siin on näha mineviku mõju esiletoomist. See, mida üks
Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Selleks, et olla enda isiksuse sära väljatoomisel edukas, loeb seegi, et hea ja isikupärane suhtlemisoskus annab soovitud efekti saavutamisel suuremad plussid. Suhtlemine on ju see infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas. Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms;