lõpetamata, sulgemata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö. lõpuni viia. Esiletuleva figuurina kujundatakse sageli neid osi reklaamist, mis kujutavad reklaami peategelast, tootenäidist, juhtkirja. Kui reklaamis sisalduvaid ärritajaid või reklaamteade terviklikult on esitatud väga nõrgalt, siis on kaks võimalust nad kas jäävad üldse mõjuta või on nende toime varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatud. Alalävise teabeesituse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes. Lisaks üldpsühholoogia andmete kasutamisele on reklaamipsühholoogia arsenalis suur hulk aastate jooksul kinnitust leidnud printsiipe, mille järgimine lubab saavutada reklaamteate parima ja efektiivsema tajumise vastuvõtja poolt. Tasakaal on visuaalselt reklaami võtmetunnust. Tasakaalu saavutamisel
· mitteverbaalsed kommunikatsiooni usaldusväärsuse ja inimese seisundi signaalid. Kaks suurt rühma mis koos annavad suure võimaluse hinnata tõe rääkimist. Tõenäosus, et me täiesti juhuslikult saame hinnata, kas räägitakse tõtt, on 50%. Undeutsch'i hüpotees: väited, mis tulenevad tegelikult toimunu mälust, erinevad väidetest, mis põhinevad väljamõeldisel ja fantsiaasial. Tõerääkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kõne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sündmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. 30
· mitteverbaalsed kommunikatsiooni usaldusväärsuse ja inimese seisundi signaalid. Kaks suurt rühma mis koos annavad suure võimaluse hinnata tõe rääkimist. Tõenäosus, et me täiesti juhuslikult saame hinnata, kas räägitakse tõtt, on 50%. Undeutsch'i hüpotees: väited, mis tulenevad tegelikult toimunu mälust, erinevad väidetest, mis põhinevad väljamõeldisel ja fantsiaasial. Tõerääkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kõne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sündmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja
annaabi.ee 
