1. Kas teie ettevõte on saanud avalikult sektorilt (sh sihtasutustelt) rahalist toetust innovaatiliseks tegevuseks? EI a) Kui jah, siis kes andis toetust, kas KOV, riik, sihtasutused ja/või Euroopa Liit? VIII. TEABEALLIKAD JA KOOSTÖÖ TOOTE-NING PROTSESSIUUENDUSTEKS Hinnake järgneva teabeallika tõhusust teie ettevõtte innovaatilisele tegevusele. Hindamisel kasutage skaalat kõrge, keskmine, madal ning meie ettevõte pole seda teabeallikat kasutanud. 1. Firmasisesed teabeallikad Kõrge 2. Seadmete, materjali, komponentide või tarkvara tarnijad Keskmine 3. Erasektori kliendid/tarbijad Kõrge 4. Avaliku sektori kliendid/tarbijad Kõrge 5. Konkurendid või sama majandusharu ettevõtted Kõrge 6. Konsultandid või kommertslaborid Madal 7. Ülikoolid ja teised kõrgkoolid Madal 8. Muud teadusasutused Madal 9
töötlemise, analüüsimise ja esitlemise tehnoloogilis-organistsioonilise komplekssüsteemi kohta. BI süsteemi eesmärk on toetada paremate juhtimisotsuste vastuvõtmist. bilansianalüüs 1.ettevõtte majandustegevuse tulemuste, maksevõimelisuse jms. kohta järelduste tegemine bilansi aktiva- ja passivapoole struktuuri, selle kirjete ja kirjerühmade omavahelise võrdlemise alusel. 2.raamatupidamiseteooria osa, mis käsitleb bilanssi, kui üldistavat teabeallikat ettevõtte seisundi kohta ja selle kasutamise võtteid. CBA (cost benefit analysis) - analüüsiteooria, mis heaoluökonoomika põhimõtetele toetudes järeldab: 1. Projekti rahalised tulud peavad ületama rahalisi tulusid; Kui majandusliku efektiivsuse põhimõtteid ei saa rakendada, jäävad üle variandid: 2. Pareto* optimaalsus ehk ühe isiku või grupi heaolu suureneb teiste arvelt; 3. Pareto ülimuslikkus kellegi heaolu ei halvene ja vähemalt ühel paraneb 4
realismile või realismipuudusele. 2) Ekspressiivne teade, mis vahendab autori/kunstniku seisundit ja impulsse. 3) Kultuuriline teave, mis sisaldab sotsiaalseid norme, koolkonnatunnuseid, rahvuslikkust. 4) Süntaktiline teave, mis fikseerib teate elementide ajalis-ruumilise paigutuse ja suhestatuse mitmetasandilistes hõlmavates struktuurides (sh kollatiivsed tunnused). Mõjustamisvõtted: 1) Tutvusefekt – usutakse rohkem tuttavat isikut või teabeallikat. 2) Subjektiivse tõe reegel – mõjustatav inimene jääb uskuma, et saadud teave on tõene või ausalt esitatud. 3) Assotsiatsiooniefekt 4) Argumentum ad hominem („mingem isiklikuks“) – kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. 5) Apelleerimine kaastundele või inimeste abivalmidusele 6) Meie-tundele ja enamusele apelleerimine – see, kes ei ühine antud seisukohaga, millega teised, asetab ennast üldsuse hulgast välja või jääb vähemusse
2) Tõele vastav ja mitteveenev. 3) Tõele mitte vastav ja veenev. 4) Tõele mitte vastav ja mitteveenev. Igapäevaelus osutub ebatõene, kuid veenev ja efektne teabeedastus / mõjustus enamasti edukamaks, kuid mitteveenev. Üldiselt esineb manipuleerivat mõjustamist harvemini siis, kui appelreering on tehtud mõistusele / intellektile või faktimälule. Põhilisem mõjustuspsühholoogiast: 1) Tutvusefekt - usutakse või eelistatakse rohkem tuttavat isikut või teabeallikat. 2) Subjektiivse tõe reegel - kui mõjustatav inimene jääb uskuma, et saadud teave on tõene või ausalt esitatud. 3) Assotsiooniefekt - subjektiivselt tajatud põhjuslik või ühekuuluvuse seos. 4) Argumentum ad hominem - kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. 5) Apelleerimine kaastundele või inimeste abivalmidusele - osutab müjustamise iseloomule just apelleeringu asjakohasus, mitte aga apelleering kui selline.
annaabi.ee 
