Tiigrid peavad jahti üksi, nende triibud aitavad neil saakloomale nähtamatuks jääda. Tiigrid tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides. Eelistatuimad saakloomad on pühvlid ja hirved, ent ta rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega. Tiiger oskab ka kala püüda. Mõnikord sööb tiiger okassigu, kui aga okas peaks käpa läbima, võib ta surra. Saaklooma püüdmise keerulisus muudab selle efektiivsemaks, kui jahtida üksi. Tulemusena ei tavatse nad luua gruppe nagu lõvid. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada. Suurimaks tiigri vaenlaseks võib pidada karu. Loom, kellega tiiger sümbioosis elab, on punahunt. Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3-aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva
poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikonda
Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus. 8 3 Miks võetakse koduloomi? Küsitlusest selgus, et eelkõige hindavad lemmikloomade pidajad oma sõnatute kaaslaste seltsi ja truud sõprust. See on kahtlemata emotsionaalselt äärmiselt oluline, ent kaugeltki mitte ainus lemmikloomade poolt inimestele toodav kasu. Lemmikuga tegelemine on tervislik - inimesed, kes eriti liikuda ei tavatse, saavad kasulikku füüsilist koormust pikkadelt jalutuskäikudelt koos koeraga. Lemmikloomaga suhtlemine, isegi lihtsalt silitamine, mõjub inimesele rahustavalt ja alandab vererõhku. Kinnitust on leidnud ka see, et koeraomanikel on lihtsam üksteisega suhelda ja oma tundeid avaldada. Inimese ja lemmiklooma suhteid uuritakse põhjalikult, sellealast teadustööd toetab nt Suurbritannia Loomasõprade Ühing.(Joonis 3.3Joonis 3.3) 3.1 Lemmikloomad ja lapsed
annaabi.ee 
