kuritegevust vähendavat toimet. Jaan Ginter sellega päris ei nõustu ning leiab, et toime on võimalik mitmetes situatsioonides. Seisukorra tõendiks on sama, et kui üldse ei ole karistust, siis normikuulakat käitumist jääb palju vähemaks. Ei ole põhjust arvata, et mõju on ainult nulli ja ühe vahel. Kõigil vahepealsed omavad mingit toimet kurjategijate käitumisel. Vaba tahte mudel on küllalt pikalt levinud olnud. See on mudel, mida ka kaasajal kohtab ja justnimelt tavateaduses kipub olema sellist lähenemist üpris palju. Vähem mõeldakse selle peale, et kui suur karistus ikkagi olema peaks, et saaks kõiki kurjategijaid mõjutada. III mudel Valgustusfilosoofial põhinev mudel. 1. Inimene on vaba ja mõistlik 2. Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine kuidas normi juurde jõutakse tähelepanu all ei ole. 3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine 4
Peab möönma, et teaduslik maailmapilt on alati piiratud nende teadmistega, mis parasjagu teadusele jõukohased on. Võib tunduda, et teaduse saavutused on fantastilised ning et me teame maailmast juba peaaegu kõike. Tegelikult see aga kahjuks nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged ning iga uus avastus on suure hulga teadlaste tõsise töö tulemus." Nn ,,pseudoteadused" uurivad selliseid nähtusi looduses, mida ei saa eksperimentaalselt uurida nii nagu tavateaduses kombeks on. Ja neid nähtusi ei oska teadus ka veel seletada. Need kaks kirjeldatud aspekti teevadki need nähtused paranormaalseteks. Kuna need nähtused looduses aset leiavad, siis inimesed on sunnitud neid uurima, sest need on inimestega isiklikult seotud. ,,Tunnistades teaduslikku lähenemisviisi, ei saa me väita, et Maa-väliseid tsivilisatsioone pole olemas. Kuid samal ajal puuduvad ka andmed selle kohta, et mingi selline kõrgelt arenenud tsivilisatsioon eksisteerib
maailmapilt on alati piiratud nende teadmistega, mis parasjagu teadusele jõukohased on. Võib tunduda, et teaduse saavutused on fantastilised ning et me teame maailmast juba peaaegu kõike. Tegelikult see aga kahjuks nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged ning iga uus avastus on suure hulga teadlaste tõsise töö tulemus.“ Nn „pseudoteadused“ uurivad selliseid nähtusi looduses, mida ei saa eksperimentaalselt uurida nii nagu tavateaduses kombeks on. Ja neid nähtusi ei oska teadus ka veel seletada. Need kaks kirjeldatud aspekti teevadki need nähtused paranormaalseteks. Väga hea analoogia võime välja tuua mustkunsti trikkidega. Mustkunstniku sooritatud trikk tundub ainult seepärast maagiline, et vaatleja ei tea selle triki tegelikku toimemehhanismi. See on vaatleja eest ära peidetud. Sellepärast ongi need trikid ka illusionaarsed. Õige nurga alt vaadatuna tunduvad
annaabi.ee 
