normid kasutusel eesmärgiga tagada inimeste poolehoid õiguskorra sutes. Iga hukkamõistva normi jaoks on vastukaaluks paika pandu soovituslik norm. Islami õiguse põhiallikateks on Koraan- pühakiri, Sunna, Taqlid. Islami õiguskorras on tähtsal kohal analoogia põhjal järelduste tegemine, oluline roll on pretsedendil, taval ja avalikul huvil. Hindu õiguskord Hindu õigus kujutab endast hinduistide n-ö isiklikku õigust, mis on fikseeritud vastavates (kasti)seadustes, mis reguleerivad tavanormidega nii kastisiseseid kui ka kastidevahelisi suhteid. Igal kastil on oma seaduste kogumik - tsastra. Kuna hinduismi järgi määravad inimese käitumist kolm liikumapanevat jõudu- heategevus, huvi ja rahulolu -, siis sellest tulenevalt eksisteerib hindu õigust sisaldavates õigussüsteemides ka kolme liiki tsastraid, mis on suunatud vastavatele adressaatidele (s.o kastidele): · tsastrad, mis õpetavad end jumalale meelepäraselt ülal pidama (suunatud vaimulikele kui
kohustuslikku vormi. Kui aga on sätestatud tehingu kirjalik vorm, siis peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjaliku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Leping on tühine kui see on algusest peale kehtetu ning ebaseaduslikult koostatud, vastuolus tavanormidega. Nagu näiteks, kui on tehtud leping, et keegi on palganud sind kedagi mõrvama. Siis on see leping tühine. 11. Esindamine. Esinduse liigid. Esindamine füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud
tunnistades Eesti Vabariigi kohustust tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine; leides, et sõjategevuses hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei vasta euroopalikule kultuurile ning surnute mälestuse ja säilmete austamise traditsioonile; võttes aluseks [---]" Sellest võime järeldada, et loomise hetkel viidi õigustloov akt kooskõlasse (euroopalike) kultuuri- ja tavanormidega, aga ka austamist ja väärikat kohtlemist taotlevate moraalinormidega. Olles juba kord peegeldus tegelikust olukorrast, on SHKS paremaks muutmine raskendatud, kuna see tähendaks kaugenemist õiguslikust tegelikkusest. Kõrget organiseerituse taset kinnitab ka PS § 103, mis sätestab, et SHKS laadsete seaduste algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi 13 Narits, R. op. cit., lk 90. 14 Narits, R. op. cit., lk 92.
annaabi.ee 
