Eesti torupillil on tavaliselt neid torusid üks kuni kolm, kuid tõelistel siniverelistel Soti ja Iiri paraadinstrumentidel märgatavalt rohkem. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupill koosneb neljast osast : nahast õhukott, õhupuhumistoru, mänguvile ja bassvile. Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Kasutatakse nii tavandi kui tantsupillina. Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Tuntuim torupillimängija Eestis on olnud Emmastest pärit Juhan Maaker ehk Torupilli Juss, keda on rahvas tunnustavalt kutsunud ka torupillikuningaks. TorupilliJuss 6
Tuulekotil oli kolm auku millesse kinnitati puust torud. Õhuvool suunati tuulekotti puust putke (napp) kaudu.Viisi mängiti sõrmilisel, mis kujutab endast sõrmeavadega kadaka- või männioksast toru. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist "piuk". Sõrmeavasid oli tavaliselt 6 .Olulist osa etendasid torupilli burdoonid ehk bassitorud. Neid oli 1-3 ja nad olid samuti varustatud roopillipiukudega.Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Trompeti tüüpi puhkpillid ... on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud.
Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast, Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 12.-13. sajandi paiku ja muutus väga populaarseks. Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli
annaabi.ee 
