välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Sümbolistliku interaktsionismi teooria Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. lisandunud kolmandad ,,näod". Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. Meditsiiniline mudel On olemas ,,normaalsuse universaalne teooria".
· prinditud materjal, · ringhäälingusaade, · analoogsalvestil lindil või plaadil vm Lähtealus: enamike praktiliste teabekogumine semantiline sisu jääb pisimuudatuste tegemisel samaks ning pisimuudatused ei häiri teabekogumite kasutamist oma põhieesmärkidel 112. Konteinerite võrdlus · Pildikonteineri puuduseks on keerukad võtted (enamik pilte on kas kadudega pakitud või paletipõhised), eeliseks on piltide suur levik tavameedia hulgas · Pakkimata heli (nt CD) on ideaalne konteiner ilma oluliste puudusteta · Pakitud heli korral on probleemid võtete keerukuses ja töökindluses · Videokonteineril on samad puudused mis pakitud pildil ja heli; eeliseks on konteineri suur maht, mis võimaldab peita suuri sõnumeid · Tekst on üldiselt halb konteiner; konteinerfaili ja sõnumi pikkuse vahekord on ülimalt väga suur
tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) – seletab maailma arengut ja edasiliikumist interaktsiooni kaudu. Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. ---
annaabi.ee 
