LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe- ja kasvatustegevus, eripedagoogilisi teadmisi ja oskusi valdav meeskond.
Järgneva empiirilise uurimuse eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on Tallinna linna lasteaia õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgnevad uurimisküsimused: Milline on erivajadustega laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Milliseid probleeme on erivajadustega laste õpetajad ning vanemad kogenud seoses erivajadustega laste sobitamisega tavalasteaeda? Kuivõrd pädevalt tunnevad end tavarühma õpetajad töötamaks erivajadustega lastega? Milline on erivajadusteta laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Uurimus on empiiriline ja kvantitatiivne, andmete kogumiseks viidi läbi lastevanemate
Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab
Seadus ei sätesta, kes peaks hakkama võimalusi looma, et puuetega lapsed saaksid käia tavakoolis. Reeglina ei tegele kohaliku omavalitsuse ametnikud nende laste hariduslike erivajadustega enne, kui lastel on kohustus kooli minna. Seega ei planeerita kohalike omavalitsuste ametite poolt ette puudega lapse kooliminekut. Isegi kõige suuremates omavalitsustes puudub strateegia ja vahendite planeerimine nende laste kaasamiseks tavalasteaeda ja -kooli. Mõned lapsed on siiski tavakooli kaasatud, kuid seda peamiselt tänu vanemate endi initsiatiivikusele ja aktiivsele tegevusele. Riiklik õppekava ei näe ette kompromisse erivajadustega laste õpetamisel tavakoolis. On küll seadustatud mitu riiklikku õppekava, kuid need on väga jäigad ja ei võimalda arvestada lapse individuaalsusega. Samuti ei võimalda praegused seadused koostada alternatiivseid õppekavu
annaabi.ee 
