Third level Fourth level Fifth level · Neid kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopi-koolid. · Ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele. · Kogu õpetamine oli suuline, õpiti aga praktikas. · Kloostrisse antud laste elu oli üsna troostitu: karmid ja täpsed ettekirjutused, pidevalt nähtav ja kontrollitav elu. Rüütli kasvatamine Click to edit Master text styles · Algas varasest noorusest. Second level Õpetati tundma relvade käsitsemist, karastati keha, lasti Third level ·
Ka surmamõistetule ei keelatud viimast jumalaarmu. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. 7 Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele. Mis puutub otseselt laste kasvatamisse, siis juba varasel keskajal oli igas abtkonnas kahte tüüpi koole. Üks neist tegutses väljaspool kloostriseinu ja oli avatud laste jaoks, kes elasid ümbruskonnas -schola exterior. XI saj. kloostrimaterjalid, eriti väljapaistvamate abtide elulood sisaldavad alati ka märkusi nende õpetusliku tegevuse kohta. Näiteks: "Ta asutas koole, kus igaüks, kes pöördus selleks kloostri poole, võis saada hariduse õndsuse osaliseks. Kellelegi ei
päritolu. 4 2.Vaimuliku seisus 2.1 Vaimuliku kasvatus Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väiksearvulisem osa. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele. Munklusest pidasid palju ka esimesed autoriteedid kirikuisade hulgas, näiteks Basileos Suur. Basileos pidas väga oluliseks kasvatada kloostrites poisse, eriti vaeslapsi. Ta soovitas, et poistele oleks ette nähtud eraldi ruum, igapäevane elukorraldus oleks eale vastav ja järelevalve oleks usaldatud vaid kõige kogenumatele, vanadele ja kannatlikele munkadele. Karistada tuleks peamiselt paastu ja rääkimiskeeluga. Kasvatus pidi olema igal juhul karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm
annaabi.ee 
