ka väga kõrgeid subjektiivse majandusliku pinge tasemeid võrreldes nende riikide objektiivse vaesusega, samal ajal kui mõnedes jõukamates Põhja-Euroopa maades on see muster vastupidine. See võib näidata, et oma majandusliku olukorra subjektiivne kogemine eurooplaste hulgas on tundlik ka üldise sissetulekute taseme kõikumise suhtes ja mitte ainult relatiivsete sissetulekute positsiooni seas oma maal, erinevalt tavakohaste vaesuse mõõdupuude tõekspidamistele. Kuigi majapidamise objektviine sissetulek peaks olema enam-vähem sarnane kõikide maade abielus ja kooselavate paaride seas, siis on siiski erinevused subjektiivse majandusliku pinge tajumise hulgas kahe soo poolt ja seda harilikult naiste kahjuks. Kõikdest küsitletuist leiab 22,5 protsenti naistest ennast elamas vaesuses, võrrelde meeste 19,4 protsendiga. Kuigi üleüldine soovahe on küllaltki tagasihoidlik 3
väga kõrgeid subjektiivse majandusliku pinge tasemeid võrreldes nende riikide objektiivse vaesusega, samal ajal kui mõnedes jõukamates Põhja-Euroopa maades on see muster vastupidine. See võib näidata, et oma majandusliku olukorra subjektiivne kogemine eurooplaste hulgas on tundlik ka üldise sissetulekute taseme kõikumise suhtes ja mitte ainult relatiivsete sissetulekute positsiooni seas oma maal, erinevalt tavakohaste vaesuse mõõdupuude tõekspidamistele. Kuigi majapidamise objektviine sissetulek peaks olema enam-vähem sarnane kõikide maade abielus ja kooselavate paaride seas, siis on siiski erinevused subjektiivse majandusliku pinge tajumise hulgas kahe soo poolt ja seda harilikult naiste kahjuks. Kõikdest küsitletuist leiab 22,5 protsenti naistest ennast elamas vaesuses, võrrelde meeste 19,4 protsendiga. Kuigi
disposition of individual acts) üle olles samaaegselt neist täiesti eraldiseisvad, vaid ka sotsiaalsetel reeglitel on võim määrata inimkäitumise aktsepteeritavuse piire. Seega, kui ühiskonnal on võim rakendada sundlust (coercion) väliste sotsiaalsete reeglite ja kohustuste näol indiviidi üle, näitab see, et individuaalsed käitumise viisid tulevadki konkreetselt ühiskonnast, mis viitab indiviidi positsioonile laiemas sotsiaalsete reeglite ja tavakohaste piirangute võrgustikus. Siit ka vastulause imiteerimisteooriale, kuidas saaks rääkida välisest sundlusest, kui ühiskonda inimeset väljaspool pole olemas. Durkheimi järgi on sotsiaalsed faktid just see faktiline tõestus reaalsusest, mis asub väljaspool indiviidi (Morrison 2006: 189-190). Et mitte siiski väita, et indiviidil puudub üleüldse eneseväljendus võimalus, siis leidis Durkheim, et on oluline teha vahet sotsiaalsete ja individuaalsete faktide
Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine. Juba praegu tehakse maailmas nii palju biokütust, et selleks kulutatud teraviljaga saaks toita miljoneid inimesi, biokütuste tootmist on aga kavas veelgi laiendada. Mullastiku vaesumine
annaabi.ee 
