tehe. Lauseloogikas on kasutusel KAKS ALGEBRAT, mis kuuluvad BOOLE’I algebra klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole’i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe kahe tõeväärtusega Boole’i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Lausearvutuse Boole’i algebra kandvat hulka võiks nimetada FORMAALSETE LAUSETE hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. LAUSEARVUSTUSE TEHE on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe, mille tulemi kuju on üheselt määratud operandide ja tehtesümboliga. LAUSEARVUSTUSE TEHTED 1. EITUS 2. KONJUNKTSIOON p&q, on tõene parajasti siis, kui p ja q mõlemad on tõesed. 3. DISJUNKTSIOON p v q, on tõene parajasti siis, kui vähemalt üks lausetest p ja q on tõene. 4. IMPLIKATSIOON p--) q, on väär parajasti siis, kui p on tõene ja q on väär.
D7.2.1. Loogikaalgebra tehe on tõeväärtuste hulgal {tõene, väär} defineeritud tehe. 3 Selliseid funktsioone (algebralisi tehteid), mille kandvaks hulgaks on tõeväärtuste hulk {1,0}, nimetatakse tõeväärtusfunktsioonideks (truth function). Loogikaalgebra tehted on tõeväärtusfunktsioonid. Lausearvutuse Boole'i algebra kandvat hulka võiks nimetada formaalsete lausete hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. Võib öelda ka nii, et lausearvutust teostatakse sümbolitega, mis kujutavad endast formaalseid lauseid, nt A või B. Igal formaalsel lausel on kindel tõeväärtus, mis sõltub konkreetsest interpretatsioonist, teisti öeldes: formaalsete lausete hulga interpretatsioon on kujutus, mis omistab igale formaalsele lausele tõeväärtuse. Formaalsete lausete sidumine tavakeele lausetega on tõlgendamise küsimus. Nt formaalne lause A võib olla ühes interpretatsioonis
3 Selliseid funktsioone (algebralisi tehteid), mille kandvaks hulgaks on tõeväärtuste hulk {1,0}, nimetatakse tõeväärtusfunktsioonideks (truth function). Loogikaalgebra tehted on tõeväärtusfunktsioonid. Lausearvutuse Boole'i algebra kandvat hulka võiks nimetada formaalsete lausete hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. Võib öelda ka nii, et lausearvutust teostatakse sümbolitega, mis kujutavad endast formaalseid lauseid, nt A või B. Igal formaalsel lausel on kindel tõeväärtus, mis sõltub konkreetsest interpretatsioonist, teisti öeldes: formaalsete lausete hulga interpretatsioon on kujutus, mis omistab igale formaalsele lausele tõeväärtuse. Formaalsete lausete sidumine tavakeele lausetega on tõlgendamise küsimus. Nt formaalne lause A võib olla ühes interpretatsioonis