kuuludes. Siiski leidub erinevaid teooriaid, millest lähtudes on võimalik teatud vaatenurgast teise kultuuri kohta õppida. Nii kultuuriantropoloogia kui ka etnoloogia on sündinud ühisest huvist mõista teise kultuuri rahvast ja inimest, et neid omavahel võrrelda ja teha seeläbi suuremaid üldistusi. Mõistes, kuidas teised inimesed elavad ja mõtlevad, võib inimene omandada uue arusaama oma elust ja mõtteviisist. On selge, et tavainimesena mõistame kultuuri erinevalt ja teeme järeldusi eelkõige enda ja uue kultuuri võrdlemisel. Etnoloogidel ja antropoloogidel on aga kindlad meetodid, kuidas teise kultuuri kohta infot saada, lisaks toetab igaüks eri koolkonna teooriaid. 8 Kirjandus 1. Honko, Lauri, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires, Katrin Hallas). Tallinn: Tuum. 2. Pajupuu, Hille 1996
4.Peemot kass, kes oli ainuke positiivne tegelane raamatus. Oli musta värvi kass, Wolandi abiline. Huumorisoont oli. Woland oli üleni musta riietatud, olid omad tõekspidamised. Täitis alati oma lubadused. nt. siis kui Margarita soov oli Meistriga kokku saada. Pidas kinni traditsioonidest. Igal aastal toimus ball. Jesua Sarnane Jeesusega. Halastaja, ohverdaja. Korovjev kohati jõhker, Saatana käsilane ja eestkostja. Meister truu oma armastatule. Margarita nõiana julge, tavainimesena alistuv. Pontius Pilatus julm valitseja, kes lasi Jesua risti lüüa 5.Margarita muutus üheltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus nõiaks, siis muutus halvemaks, sest ta jättis oma abikaasa maha. Lõi Moskva korterelamute klaasid puruks ja üleüldse laasta palju ning müüs oma hinge Saatanale. Teisalt ta tegi kõike vaid hea eesmärgi nimel, Meistri armastuse pärast
armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: katharevusa (ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel) ning dimotiki (rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses). Alates aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. Ladina ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse. Tavainimesena kreeka keele tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte lugeda üritades tabab meid kindlasti teatud äratundmisrõõm, mis seostub kas tuttava kirillitsa või meie matemaatikatundidega minevikust (gamma) , (delta), (lamda), (sigma), (omega) ... seda loetelu võib veelgi pikendada. I-häälikust on lausa kolm erinevat varianti tähemärkidena: (iita), (joota), (ipsilon). Seega Korfu kreekakeelne nimi Kerkyra hääldus kõlab Kerkira.
annaabi.ee 
