võinuks ajaloos ära jääda nii mõnedki suurte inimkaotustega lahingud ning sõjad. Andekatel inimestel on igapäevaelus ka teine halb külg. Enamasti tuuakse neid eeskujuks ning samuti ei peeta talentidele omaseks eksimusi ja ebaõnnestumusi. Kui see aga juhtub, mustatakse ja kirutakse talenti kõikjal: tänavatel, internetiveergudel, ajakirjanduses. Selge on see, et andekatelt oodatakse ja loodetakse rohkem kui tavainimeselt, kuid tuleb mõista, et eksimine on inimlik. Nii on juhtunud meile kõigile teada-tuntud kaasmaalase, kettaheitja Gerd Kanteriga. Aastal 2004 võistles ta alles esimesi aastaid meeste klassis ning kogus teadmisi ja oskuseid edaspidiseks. Kuna Gerdi heitekaared olid olnud hooaja vältel head, ootasid paljud temalt Ateena olümpiamängudelt medalit. Juhtus aga nii, et tugeva pinge ja surve all põles mees läbi ning saavutas tulemusega 60.05 alles 20. koha
KAS JA MIKS ON DOKUMENDITÖÖ VAJALIK? Elades tänapäeva infoühiskonnas, on raske ette kujutada maailma ilma dokumentideta. Eksisteerime ka lisaks füüsilisele keskkonnale juriidilises maailmas, mis kehtestab omad reeglid nii meile kui füüsilistele isikutele ning ka meie dokumentidele – kirjadele, avaldustele, lepingutele jne. Kas dokumenditöö on vajalik? Kui küsida see küsimus tavainimeselt, siis võib vastuseks saada, et eks ta ikka ole, kuid ei osata täpselt seletada miks see nii on. Vastus ei olegi tegelikult nii lihtne kui võiks arvata, sest antud küsimuses tulevad mängu asutused ja organisatsioonid - nende iseloomud, eripärad ning ka seadused, määrused jne. Miks on siis siiski dokumenditööd vaja ja kellele? Asutustes ja organisatsioonides mängivad juriidiselt suurt rolli lepingud, teatised jne. Kes
maatükki ning luua oma pere. Tänapäeval sõltub noorsoo elu kuni 18-eluaastani suuresti tema vanematest, kuid peale seda on kõigil vaba voli teha mida hing ihaldab. Last kaitsevad seadused, kohustavad teda vaid põhikoolis käima ning tahavad vanematelt oma lapse kasvatamisel kasutada armastust ning hoolt. Kokkuvõtlikult olen nõus pealkirjas esitatud väitega, et Kreeka linnriikide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud. Tavainimeselt nõuti väga palju, samal ajal kui riik talle eriti vabadusi ei taganud. Põhiline erinevus on aga ilmselt see, kuidas inimesi tollel ajal kastidesse lahterdati ja seda veel seaduse poolt. Olen õnnelik, et vähemalt meie saame kõik võrdõiguslikena koos elada.
annaabi.ee 
