Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus. Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. -päevik kui kirjanduse liik 18. sajandist -kunst millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Miks? · Vernant'i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. · Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum
Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus. Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. - päevik kui kirjanduse liik 18. sajandist - kunst millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab
tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus – välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus. Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. -päevik kui kirjanduse liik – 18. sajandist -kunst – millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Miks? • Vernant’i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. • Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool – inimese eneseavastamise buum
annaabi.ee 
