13. rõhk- füs suur, mis väljend jõudu pinnaühikule. p=F/S 14. südam töö vere pump- Süda koosneb kambritest, soontest ja klappidest, südamlih kokktõmbumisel vererõhk südamkojas suuren, veri voolab soontesse. 15. norm verrõhk- süstoolne-100-140 mmHg, diastoolne- 60-90 mmHg. 16. verrõh sõltub- südam tööst, vanus, ringlev vere hulgast, veresoont elastus. 17. ver vool kiirus aord-. puhkam-20cm/s-, südam kokktõmb 120 cm/s. 18. süda pump verd 1min jooks a)tavaasend – 5l; b)füüsilinekoormus 30l/min 19. Loommass ja süda- Mida suurem mass, seda aeglasemad on südamelöögid. 20. seos aineosakeste ja temp vahel- mida suurem on osakeste liikum kiirus seda kõrg temp. 21. Celsiuse temp – jää sulamine/vee jäätum. Kelvini temp – 0 kraadi, kui aineosakesed lõpetavad liikumise, ehk peatuvad. 22. Seos K ja C vahel- 0 kraad Celsiuse järgi = 273 K 23. termom tööpõh- Enamike termomeetrite töö põhineb ainete soojuspaisumisel. (Vedekiktermo-
ja tegutsema asuda. (Jaskolka, 2004) Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega. Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud (Pease, 1994). 13 6
olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi. 8.1 JALGADE KASUTUS Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega. Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud. Kiire reaktsiooniga inimene, keda on vaidluses raske ümber
Jalgadest kaitsetõke Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega (Pease 1994: 76). Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud tavaliselt parem vasakule , näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud (Pease 1994: 77).
annaabi.ee 
