Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikus segaduses ja ei suuda selgelt mõelda
endast ning millised on sümptomid inimesele (kaalulangus, unepuudus, vähene energia ning suitsiidimõtted). HAIGUSE MÕISTMINE: Mingis mõttes on haiguse mõistmine see, kui suudame mõista, mida haige inimene, kui ei tea depressiooni olemasolust. Mida saan mõista, on aga see, et depressioonis inimese maailmapilt on erinev meie omast, kes ei ole depressioonis. 4) Tooge näiteid, kuidas depressiooni ,,teaduslik" kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? Tihti arvatakse, et depressioon on tulenenud mingist traumast või muust põhjusest, kuid depressioonis inimesed kirjeldavad seda hoopis teisiti. Näiteks on kirjeldanud USA kirjanik Styron: See ei olnud tegelikult alguses alarmiks, kuniks muutus oli salakaval, kuid märkasin seda, et mind ümbritsev maailm võttis teatud aegadel teise näo: varjud videvikus võtsid süngema ilme, hommikud olid järjest vähem
Usalduse tekitamine (tundma õppimine, oma meelistegevustest rääkimine, vältida osutamist tv-le, videotele ja fantaasiale) 3. Episoodilise mälu treening (eriline sündmus, eile/täna) 4. Küsitlemise faas: üleminek küsitlemise tuuma juurde 5. Sündmuste uurimine (avatud küsimused) 6. Info meenutamine, mida laps pole maininud 7. Kui laps ei mäleta infot 8. Info teistele rääkimise kohta 9. Sulgemine 10. Neutraalne teema 26. Millised on tavaarusaamad valetamise käitumuslikest märkidest? Mida on uurimused leidnud? Tavaarusaamad: silma vaatamine, närvilisus, mittekoherentsus, kehaliigutused. Vähem mainiti: muutusi ilmes, pause, kõhklusi, hääletooni, higistamist, punastamist Eksperimentaaluurimused: Hääletoon kõrgemaks; vähenevad jäsemete liigutused, eriti alajäsemed; kõnetempo võib kiireneda või aeglustuda
tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest. Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised tavaarusaamad ei oma absoluutset iseloomu ning võib ette kujutada olukordi, kus ilmneb, et taolistel tõdedel on selgesti suhteline iseloom ja väärtus, mis sõltuvad omakorda suuresti konkreetsest. Eetika plaanis näeme siin kahte võimalikku ja muudeski olukordades rakendatavat stsenaariumi: kas püüda valida mitmest halvast kõige vähem halb või õigustada mingit tegu mõned positiivse argumendiga ega pidada vastavat olukorda paratamatult halvaks,
Kaassõltuvuse sümptomid: 1.raskused eneseaustusel 2.raskused toimivate piiride seadmisel 3.Raskused oma isikliku reaalsuse omaksvõtmisega 4.Raskused oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanu eas 5.Raskused mõõdukuse säilitamisega reaalsuse kogemisel ja väljendamisel 01.10.2017 Õdede-vendade vahelised seotus- arenguline perspektiiv Meie igapäevane mõtlemine õdedest-vendadest: tavaarusaamad, uskumused, stereotüübid Milliseid ütlusi,m vanasõnu vms, tele meenub sõnadega o Õde, õed o Vend, vennad Positiivse või negatiivse kõlaga, taustaga? Isikliku kogemuse suur mõju(rollid peres, kuuldu, nähtu) teadus kipub varju jääma Mõisted Õde-vennad-bioloogiliselt samade vanemate lapsed Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Poolõde/vend- üks ühine biloogiline vanem Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms
annaabi.ee 
