sisejärelvalve arengut. Vastupidiselt, kui tegeldakse pigem sisuliste ja potensiaalselt poliitilise legislatsiooniga siis organisatsiooni sisejärelvalve arendamine ei ole nii julgustatud. 32. Mõisted: seadusandlik tavamenetlus (sh kaasotsustamisprotseduur) - Käib Lissaboni leppe alusel; endine nimetus on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt peavad asjaga nõustuma nii parlament kui nõukogu. (3 lugemist) erimenetlus (sh alaliigid nõusolekumenetlus ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks. See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti kõige rohkem kaasotsustusmenetlus, kuna seal on nende mõjuvõim kõige suurem; samas jälle nõuandemenetluse puhul on nende mõjuvõim väga väike. Amsterdami lepinguga laiendati EP mõjuvõimu: paljud poliitikavaldkondade küsimused
õigusaktide menetlemiseks. Nõuandemenetlus (The Consultation Procedure) Parlamendi roll vaid nõuandev, Menetletakse ühel lugemisel. Nõukogu võib jätta Parlamendi seisukoha arvestamata. Kasutatakse nt põllumajandusküsimuste ja maksundusküsimuste valdkondades Kaasotsustusmenetlus (The Co-decision Procedure)- ehk seadusandlik tavamenetlus. On laiendatud üle 2/3 õigusaktidele. Vt skeem Nõusolekumenetlus (The Assent v Consent Procedure) Ei olegi tavaaktide menetlemiseks, sisuliselt EP vetoprotseduur. Kasutatakse uusliikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks Seadusandlik tavamenetlus Käib Lissaboni leppe alusel; endine nimetus on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt peavad asjaga nõustuma nii parlament kui nõukogu. 19 20 Kohaldamisala:
oma arvamust avaldanud; koostöömenetlusel on teine lugemine. 3) Kaasotsustusmenetlus (co-decision procedure)- seadusandlik tavamenetlus; sarnaneb koostöömenetlusele (kuni teise lugemiseni)- kui Nõukogu ja EP jõuavad ühise otsuseni juba peale esimest lugemist, siis võetakse otsus kohe vastu, kui aga ka peale teist lugemist on erimeelsused, siis on ettepanek läbikukkunud. 4) Nõusolekumenetlus (assent procedure)- ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks. See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti kõige rohkem kaasotsustusmenetlus, kuna seal on nende mõjuvõim kõige suurem; samas jälle nõuandemenetluse puhul on nende mõjuvõim väga väike. Amsterdami lepinguga laiendati EP mõjuvõimu: