Kreeka teater Teatrietendusdraama (kreeka keeles draama "tegevus" Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalseks selleks rajatud hobusekaarekujulises teatris Teater kreeka keeles theatron "vaatamise koht" Teatri keskmes paiknes ringi- või poolkaarekujuline näiteplats- orkestra Orkestra taga puust lavakonstruktsioon- skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme
Esialgu seisnesid need koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalises perioodis etenduses keskse osa. Päevasel ajal toimusid etendused vabas õhus, spetsiaalses hobuseraua kujulise põhiplaaniga teatris. Teatri kesmes paiknes ringi-või poolringikujuline näiteplats- orkestra ja selle taga puust lavakontsruksioon skeene. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skeene täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, tähtis osa kuulus ka muusikale. Näitlejatena ja kooriliikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli, et aga näomask takistas erinevate näomiimikate tegemise, võisid näitlejad mõjule pääseda tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati ka võtteid, näiteks leiutati kraana taoline
etendused seisnesid koori ja ühe näitleja dialoogis.Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja,kuid koor säilitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduse keskseosa.Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris.Teatri keskmes paiknes ringi-või poolringikujuline näiteplats-orkestra-ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon-skeene.Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral*,skeene* täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. 16.Mida kandsid näitlejad etenduse ajal? Näitlejad kandsid etenduse ajal maske mis kujutasid erinevaid näoilmeid,kas siis kurbi ,rõõmsaid jne. Jalas kandsid nad puust kingi,et lavapealt suuremad paista. 17.Kes oli Kerberos? Oli allmaailma kolmepealine koer. 18.Kes oli Sfinks? Oli naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis.Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks.Ehhki tal olid tiivad,polnud ta lennuvõimeline.Hera saatis Sfinksi tema kodust
Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor · Orkestra taga asus skenee ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad · Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi · Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli · Kasutati ka tehnilisi võtteid, näiteks tõsteseadeldisi, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua · Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada
Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Etendused toimusid vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (kr k theatron - ,,vaatamise koht"). Teatri keskel paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats - orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon - skenee. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides. Ette kanti lõbusama sisuga näitemänge komöödiaid ja tõsisema sisuga tragöödiaid. 5.sajandi kuulsamad tragöödiakirjanikud olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Sophoklese tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanris
annaabi.ee 
