Keerukus. Keskkonnas võiksid olla asjad, mille kaudu laps saab erinevat teavet, asjad millega tegutsedes laps mõtleks, analüüsiks ning arutleks. Uus tase. Keskkond peab looma lapsele võimaluse lähimas arengu tsoonis tegutseda. Laps areneb kiiremini, kui tal võimaldada vabalt keskkonnas tegutseda. Mängides saavutab laps teatud sotsiaalse kompetentsuse. Kultuurilised erinevused. Privaatsuse vajadus. Taustatingimused. Asjad, mis ei ole fookuses: müra ja tegevused. Kui õppimise ajal keegi lapse vahetus läheduses pidevalt toimetab, nõrgestab see tähelepanu ja keskendumist.’ Kaasa rääkimine. Lasta lapsel oma ümbruse planeerimisel ja sisustamisel avaldada oma arvamus. Tiheliolek. Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, teisalt aga võimalus eraldumiseks. Oma ala
eesmärgi poole. Kui inimene tunneb vajadust, mis on rahuldamata, hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada (2: 126). Motivatsioon on ka üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Taolisi asjaolusid nimetatakse motiivideks. Need on teo sooritamise otsesed põhjused. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid (5). Motiivid on taustatingimused, mis võivad kutsuda esile energia suunamise konkreetsel moel (1: 62). Psühholoogias on motivatsiooniga seotud küsimusi lahendatud palju ning välja töötatud on ka mitmeid motivatsiooniteooriaid nagu näiteks: aktivatsioon, inimvajaduste hierarhia ning kognitiivne lähenemine. 5 2. AKTIVATSIOON Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja ajufüsioloogia vahelisi seoseid.
Mängides saavutab laps teatud sotsiaalse kompetentsuse ja arendav mängukeskkond on oluline ka õppimise seisukohast. (Mängu olulisust rõhutab ka alushariduse raamõppekava § 19 ning lastekaitse seaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb lastele tagada võimalused ja tingimused mänguks.) Kultuurilised erinevused – erinevatel kultuuridel on privaatsuse vajadus erinev (näiteks kas igal pereliikmel on oma tuba või elatakse kõik koos ühes suuremas ruumis). Taustatingimused. Siia kuuluvad kõik asjad, mis ei ole fookuses. Tausta võib jagada kaheks: müra ja tegevused. Vali müra tõmbab paratamatult tähelepanu ja tegelusi planeerides peab õpetaja alati mõtlema müra kestvusele, intensiivsusele ja ennustatavusele. Ootamatu müra tõmbab lapse tema tegevusest välja. Vali ning pidev mürafoon muudab lapse keskkonnaga suhtlemisel passiivseks. Märkima peab ka seda, et poisid on müra suhtes tundlikumad kui tüdrukud. Pidev taustastimulatsioon
annaabi.ee 
