Kahjuks kaasnesid sellega terrorirünnakud Pariis ja Brüssel, kus osalejateks olid põgenikena esinenud ISISe liikmed. Kõikide nende sündmuste varju on jäänud tõelised abivajajad, kes sageli jäävad kauaks põgenikelaagrisse. Euroopa võiks vaadelda põgenikke kui lahendust aina süvenevale töötajate puudusele. Terrorism ja niinimetatud mugavuspagulaste vastu võitlemiseks peaks iga liikmesriik panustama , et parandada saabujate taustakontrolli ja tagada elanike turvalisus. Süüria kodusõja lõppu on raske ennustada, sest poolte arvukus raskendab lahenduste leidmist. Ma arvan, et Süüria kodusõja lahendamiseks on vaja leida konflikti ühine vaenlane ning võidelda kuritegevusega. ISISe võitmiseks ei tee suurriigid piisavalt koostööd ning nende huvid ei kajasta algset püüdlust. Süüria on mitmekesise ajaloo ja kõrgkultuuriga riik, mida kahjustab juba kuuendat aastat
on asutatud 2006-2012 aastal, on vähemalt üks immigrandist asutaja (Vandor & Franke, 2016). Kindlasti on USA-s paljud immigrandid teistsuguse taustaga kui Lähis-Ida sõjapõgenikud, aga ma arva, et me alahindame tegelikult meile saabuvaid immigrante. Mõnedes Lähis-Ida riikides on hariduse tase küllaltki kõrge ja sealt võivad meile saabuda andekaid ja töökaid töökäsi. Arvestades kui suure põhjalikussega Eesti taustakontrolli igale kvoodipagulasele teeb, siis ei tohiks olla raske leida ülesse just need, kes ka riigile ja kohalikule majandusele suuremat kasu toovad. Lisaks on Eestis juba niigi arenenud IT valdkond ning seda veelgi rikastada teistsuguse kultuuriga on ainult positiivne. Muidugi ei piirdu immigrantettevõtlus ainult positiivsete külgedega. Kõige suuremaks küsimärgiks võib pidada, et kuidas kohalikud elanikud pakutava teenuse või toote omaksvõtavad
(nt. kehalise ettevalmistuse nõudeid) kontrollitakse alles peale abipolitseinikuks määramist. Millisel moel kontrollitakse ülaltoodud määrusest tulenevalt kandidaadi isikuomaduste nõudeid ei ole täpselt teada. Uurimistöö autori hinnangul võib Eestis abipolitseinike isikuomaduste hindamine toimuda ajal, kui politseiametnik esmakordselt kontrollib kandidaadi poolt esitatud andmete õigsust ja teostab isiku üle taustakontrolli. Samas toimub isikuomaduste hindamine ka koolituste ajal ja hilisemalt töökäigus saadud tagasiside põhjal. Uurimistöö autor on seisuskohal, et Eesti võiks sarnaselt Hollandis toimivale praktikale abipolitseiniku kandidaatidega läbi viia testimispäeva, kus oleks võimalik läbi erinevate harjutuste, ülesannete ja intervjuu kontrollida iga kandidaadi isikuomaduste nõuete vastavust määruses Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded
Lääneriikide vahel läänlaste üle. Esialgu lääneriigid arvasid, et kõik lähevad koju tagasi, samas muutunud oludes Lääs ei hakanud nõudma, et läänlased läheksid täies koosseisus NL- i tagasi, nende puhul hakkas toimima vabatahtlikkuse põhimõte. NL lõi selle protsessi kontrollimiseks vastavad institutsioonid, mida koordineeris üleliiduline organisatsioon, aga ka kõigis liiduvabariikides olid oma repatrieerimiskomisjonid. Kõik inimesed, kes tagasi tulid, läbisid väga tiheda taustakontrolli ning ka nende puhul polnud üldse juttu sellest, et saavad vabalt minna, kuhu tahavad, ka need inimesed suunati nendesse valdkondadesse, kus NL võimul neid kõige rohkem vaja oli. Lääne poole suunati üsna ulatuslik propaganda, et inimesi, eelkõige läänlasi, tagasi meelitada, kõneldi nende õndsast elust, tegelik olukord oli siiski nende jaoks üsna nukker. Paljud inimesed suunati tegelikult sunnitöölaagritesse, kellel
annaabi.ee 
