leidis. Uhtlõik tõstab esile selle osa infost, mis on lugejale väärtuslikum. Otsuse mõju-tagajärg on sündmuse olulised aspektid, mis lähevad korda paljudele inimestele. • Juhtlõik peab olema väga konkreetne. Juhul kui ei, siis juhtlõiku saab ümber teha ainult konkreetset infot juurde hankides. • Juhtlõiku ei tohi alustada soojenduslausega, mis annab kokkuvõtte, keskse idee või sündmuse üldsõnaliselt. Saab parandada soojenduslauses olev info taustainfoks, tehes temast lause algusesse täiendlauseühendi. • Juhtlõik ei tohiks esitada liiga palju pisidetaile. See hägustab sündmuse tuuma ja teeb lisaks lause mõistmise raskeks. Vajalikud täpsustused tuleb anda uudise järgmistes lõikudes. Liigsete detailide väljaviskamiseks spbivad: täpse aja ümardamine; täpse koha üldistamine; pikkade ameti-ja asutusnimetuste lühendamine; täpsete
tänapäeva inimese enesekesksus. 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE. 1.1. Kes on linnuvaatleja? Eestis on lindude vaatlemine aina populaarsemaks muutumas. Praegu on see juba nii kaugele jõudnud, et koostatakse igasuguseid liiginimekirju ja edetabeleid ning korraldatakse võistlusi. Kõige populaarsemateks liiginimekirjadeks on riikide ja kalendriaasta nimekirjad. Kalendriaasta rekord on meil Eestis 2009. aastast Uku Paali käes, kes vaatles siis Eestis 267 linnuliiki. Taustainfoks seda, et Eestis on kokku registreeritud 382 linnuliiki, kellest 210 on regulaarsed haudelinnud, ülejäänud on enamasti läbirändajad või talikülalised, aga umbes 115 liiki on eksikülalised, kes satuvad meile väga harva. Aktiivne linnuvaatleja, kes külastab kogu aasta jooksul regulaarselt parimaid linnuvaatluspaiku üle Eesti, registreerib aastaga umbkaudu 220-230 linnuliiki, kõvasti vaeva nähes võib kokku saada 250 liiki ja hea õnne korral võib tulemus ületada 260 liigi piiri
(näiteks soe-külm; värske-umbne õhk). Elanike käest ei küsitud mingeid ’rahalisi’ andmeid ei leibkonna ega elamu ülalpidamiskulude kohta. Kõikides elamutes, kus viidi läbi küsitlus, tehti ka pikemaajalised sisekliimamõõtmised. Uuringu objektiks olnud elamutest saadi vastuseid 16 (55% uuritud elamutest), mis ei ole mingil juhul piisav ulatuslike ning usaldusväärsete üldistuste tegemiseks, kuid võimaldab anda ülevaate hetkeolukorrast ja sobiv taustainfoks. Elanike arvates on maaelamutes peamisteks probleemideks ruumide madal ja kõikuv temperatuur, sealjuures on erinevate ruumide temperatuurid erinevad (Joonis 3.29). Oluliseks probleemiks on ka sisepindade tolmusus. 90 Probleemide esinevus, %
annaabi.ee 
