katsealused, kes tarbisid suurtes kogustes spinatit, neil oli 86% väiksem AMD võimalus kui võrrelda nendega, kes tarbisid vähe spinatit. (Asif 2011) 3.6. Tsink Tsink on mikroelement, millel on palju füsioloogilisi funktsioone ja see mängib lahutamatut rolli silma normaalse nägemise säilitamisel. Peamiselt esineb seda suures koguses reetinas ja soonkestas. Tsingi funktsioone on uuritud valdavalt reetinal ja reetina pigmendil, kus arvatakse, et element reageerib vitamiin A ja tauriiniga. (Mason 2005) Tsingi vaegusega ilmneb ööpimedus, isegi kui on olemas piisavalt A vitamiini. Lisaks funktsioneerib tsink paljude ensüümide olulise osana. Tsink võib kaitsta ka põletikuliste mõjude eest. (Mason 2005). AREDS uuringus vähendas suur annus tsingi toidulisandit (80mg päevas, mis on u 10 korda suurem tavakogusest) kaugelearenenud AMD patsientide hulgas, kellel olid juba ulatuslikud druusid. (Mason 2005) 4. TEADUSLIKUD UURINGUD
transportida ja neid saab rasvkoerakkude membraanide juures uuesti rasvhapeteks muuta ja lipoproteiini lipaasi toimel rasvkoesse viia. Rasvhapetest saab maksas ka CoA-SH kaudu energiat toota. 8.4. Sapi koostis, ülesanded, teke ja väljutuse regulatsioon Maksas sünteesitakse primaarsed sapphapped: koolhape ja kenodesoksükoolhape. Peensooles sünteesitakse sekundaarsed sapphapped: desoksükool- ja litokoolhape. Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape. Sapp sisaldab sapipigmente, mis annavad sapile iseloomuliku värvuse. Bilirubiin annab kollaka värvuse, kontsentreerumisel sapipõies muutub sapi värv rohekaks. Uriiniga tuleb välja sapipigment urobiliin, mis annab kusele kollaka värvuse. Sapp annab roojale kollakas pruunika värvuse. Patoloogiate korral, kui sapp ei jõua sapiteedesse (probleem maksa juures), on
Maonõre produktsioon suureneb lineaarselr kehamassiga kuni põrsaste 5-6 nädala vanuseni. 2 SAPP Sapi koostises on Na, K, Cl, bibarkarbonaadid, mitmed orgaanilised ained (sapphappe soolad, fosfolipiidid, kolesterool, lima, sapipigmendid) tema pH on 7,43 7,91. Seedes on oluline osa sapphappe sooladel ja fosfolipiididel, sapphappe soolad on sapphapped, mis on ühendatud glütsiini või tauriiniga ning emulgeerivad rasvu, et need saaks imenduda. Sapi ööpäevane produtseeriv koguhulk sötub sööda koostisest. Tüüpilist Europpas kasutatavad sigade sööta (koostised oder, nisukliid, kalajahu) tarbinud sigadel on ta 48 ml/kg kehamassi kohta, kuid sigadel, kellele söödeti nö puhastatu segu, mis koosneb tärklisest, sahharoosist, kaeiinist, maisiõlist ja tselluloosist, moodustab sappi vähem 30 ml/kg. PANKREASENÕRE Pankreasenõre:
annaabi.ee 
