Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taunivam" - 3 õppematerjali

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

abielu standardite kohta. liikidesse pigem sarnaselt kui erinevalt, kuigi esines ka üksikuid Samuti nähtus eelnimetatud uurimusest, et suhtumine erinevusi. Õdede arvamus erines näiteks arstide omast uuritud erinevatesse väärkohtlemise liikidesse (füüsiline, -meditsiiniõdedel oli arstidega võrreldes taunivam suhtumine lapse seksuaalne, emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine; füüsilisse väärkohtlemisse. Samuti esines erinevusi politseinike ja hariduslik, lapse tervise, emotsionaalne ja füüsiline advokaatide suhtumises - politseinikel oli taunivam suhtumine hooletussejätmine; järelvalvetus ja ülehooldus) oli omavahel lapse füüsilisse väärkohtlemisse kui advokaatidel ning kõige

Sotsioloogia → Sotsioloogia
186 allalaadimist
Kasvatustöö-ja probleemid konspekt
29
doc

Kasvatustöö-ja probleemid konspekt

· Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada. Laps ei valeta sellel astmele, kuna ta kardab karistust. Ta arvab, et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks. · 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel). Keegi ei tohi valetada, ka täiskasvanu mitte. · 10-12 aastane laps: vale on väide, mis on teadlikult ebaõige! Tahtlikult ebaõige väide. Selles eas olev laps ei valeta sellepärast, et ta kardab kaotada usalduse, lugupidamise, selle inimesega, kes talle on lähedal. Südametunnistus hakkab piinama. Kuidas uuritakse valetamist?

Pedagoogika → Kasvatustöö ja probleemid
109 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Kuritegu ja karistus - Pole olemas kuritegudeta ühiskonda ja see on normaalne. Ükski tegu pole kuritegu iseenesest, vaid me saame ise ühiskonna liikmetena teo kvalifitseerida kuriteona, kui see tuleneb teadvuses kinnistunud arusaamadest sellest, millised on taunitavad, millised soodustatavad teod. Inimese teadvus reageerib erinevatele käitumisaktidele erinevalt. Mida intensiivsemalt ta reageerib, seda taunivam ta on selle teo suhtes. Kuritegu on edasiviiv, näidates, et ühiskonnas on midagi korras ära (kui kuritegude arv kasvab, on struktuuris teatud probleemid). On vaja tegutseda, leida probleemkoht. Kui kuritegevuse tase on normi piires, pole paanikaks põhjust. Mida teha kurjategijatega? Kuriteo ja karistuse omavahelise seose küsimus ­ Durkheim: "Kui kuritegu on tõesti haigus, siis karistus tema eest on kui ravim ja ei või teda mõista teisiti, on vaja

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
332 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun