Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
inimeste elusid, mõni väga halvasti, mõni veidi vähem. 4. Teema käsitluse uudsus. Minu meelest ei lähene ta uudselt teemasse, vaid asub kohe teemat käsitlema. 5. Esitluslaad. Esitlus laad on arutlev ja veidi mõtlema panev, kuidas ühiskond sõltub paljudest asjadest. Kindlasti on raha üks kõige suurem sõltuvus. Autor ei astu dialoogi lugejaga, ning suhtub materjali taunitavalt, tema meelest tuleks inimesi kaitsta erinevate mõjude eest. 6. Adressaat. Essee on lugemiseks määratud kõikidele, võib-olla eelkõige sõltlastele. 7. Keel, sõnavara, stiil. Autor on kasutanud mõnda vöörsõna nt bantaalsem, antipaatia ja sümpaatia, muidu on laused lihtsad ja aru saadavad. Kindlasti on suur osatähtsus definitsioonidel, kuna kõik inimesed ei tea kõikide sõnade tähendusi
Rikkust hinnati linnas kõrgemaltki kui päritolu. Haigused Ehitati ühissaunu, et haigused ei leviks. Kirik linnas, selle mõju keskaegse inimese maailmavaatele Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Rikkust hinnati linnas kõrgemaltki kui päritolu. Paraku läks selline suhtumine vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. Eriti taunitavalt suhtus kirik liigkasuvõtmisse e kõrge protsendiga raha laenamisse. Linnad ja haridus Linnades oli kirjaoskus märksa levinum kui maal. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisussse mittekuuluvaid poisse. Järk-järgult tekkis koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, nt õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Linnades asutati põhikoole, kus käsitööliste ja
grupitestid, lastele ja täiskasvanutele koostatud testid, verbaalsed ja mitteverbaalsed testid (ibid., lk 207). Testimine ja selle tulemused Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. Üldjuhul mõõdavad õpilaste IQ-d vaid psühholoogilise nõustamise või uurimuslikul otstarbel selleks ettevalmistatud spetsialistid. Isegi lihtsustatud variantide kasutamisele koolis vaadatakse taunitavalt (IQ Test: Where Does..., s.a.). Õpilaste vaimsete võimete ja nende arenguvõimaluste mõistmiseks peab õpetajatel olema hea ettekujutus inimeste vaimsete võimete olemusest aru saamaks õpilaste arengupotensiaalist. Kuna täiskasvanutel IQ tulemus ei parane või tõuseb ainult natuke, siis peab neid mõõtma testidega, mille keskmine tulemus on 100, ja nende tulemusi hindama sellest normist alla- ja ülespoole vastava skaala alusel. Laste intelligentsustestid aga standardiseeritakse ja iga
Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär, mille jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga onb kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need seisukohad ei mõjutanud. Usuti seda mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunitavalt. Al-Idaris- oli Av´raabia geograaf, kes XII saj tegutses mitmel pool kristlikus Euroopas ja oli pikemat aega Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuninga Roger II teenistuses. Rogeri tellimusel valmis tal 1154. a 150kg-sele hõbekettale graveeritud maailmakaartkoos põhjaliku geograafilise kommentaari, nn Rogeri raamatuga. Al-Idrisi uskus, et Maa on kettakujuline.
annaabi.ee 
