inimesed tegelikult käituvad. tunnistama, et mõni teine inimene on tähtsam Eetiline egoism on see kuidas inimesed kui mõni teine indiviid. tegelikult peavad käituma. psühholoogiline eetiline teooria, mis .. põhjendab, et põhjendab teatud omahuvist käiumine arusaamal võin olla moraalne. inimloomust. tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil. taunime isekust. väidab, et altruitism Ma käitun ainult ise on inimloomusele enda huvides ja vastane teised võivad teha seda mida nad tahavad. (individuaalne eetiline egoism) igaüks soovib alati alturism on seda millest ta kõige alaväärtustav rohkem on huvitatud. ... väidab, et kõik käitumie lähtuvalt teod on tingitud oma omahuvist teeb
kõige tundlikumas eas, see on 2,5-3 aasta vanuses(kindlasti aga enne 4. eluaastat) muutuda tasakaalukaks, oma tegevusest rõõmu tundvaks inimeseks. Selles eas kaovad soovimatud iseloomujooned(kapriissus, lärmakus, tarbetu rahmeldamine) õiges kasvukeskkonnas iseseisvalt. Hiljemtuleb neist lahtisaamiseks kulutada palju aega ja vaeva. *Kõrvalekalded loomulikust arengust. Ulakad lapsed; "head lapsed"; säravad, võimekad lapsed; *Iseloomujooned, mida taunime täiskasvanud, saavad alguse varases lapseeas. *Psüühiline põgenemine fantaasiamaailma, mistõttu lapsel kaob side reaalse eluga. Täiskasvanu, kes lapsega vähese tegutsemise pärast süütunnet põeb, võib hõlpsasti lapsele tema mängu järgneda, soodustades veelgi enam fantaasiasse süvenemist. *Tuleb tähele panna, kas laps elab oma energia välja igapäevases askelduses või ulmemaailmas uidates. *Psüühilised barjäärid
Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus
annaabi.ee 
