· Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo jutustaja, kes on saanud surma. · Roosa, Mikaeli tüdruksõber. · Sirkku, Mikaeli ema. · Matti, Mikaeli isa. · Jape, Mikaeli parem sõber. · Tuomas(Tumppi), Mikaeli vanem vend. · Seija, Roosa ema. · Rott, Mikaeli sõber, müüb uimasteid. · Papa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Tatsa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Anne, Roosa parim sõbranna. Peategelaste iseloomustused Mikael oli väga sõbralik, tal oli palju sõpru, kuid kahjuks hukkus ta jalgratta õnnetuses. Mikael käis koolis harva ja õppe edukus ei olnud ka suurem asi. Roosa oli väga seltsiv ja armastas pidusid ja ta oli teiste vastu üldiselt sõbralik, kuid vahel ka ülbitses ja rääkis inetult. Eripära Minuarust mõisatis autor väga hästi noori ja nende probleeme.
Lõpuks jäi siiski laps Miia Mikaela Roosale ja kõik lahenes õnnelikult. Peategelaseks võib nimetada raamatus Mikaelit, kes on küll surnud, kuid kelle ümber jutustus kaudselt käib. Mikael oli lugemisvaegusega, kuid elurõõmus noor poiss. Koolis ei õppinud ta hästi erinevalt oma vennast, kes oli tarkus ise. Ta käis palju joomapidudel ja tarbis vahel tujutõstmiseks Rotilt (narkodiilerilt) saadud narkootikume. Nooruk mängis trumme bändis Desibel, koos sõprade Papa Tatsa ja Japega. Mikaeli tüdruksõber Roosa sai peale Mikaeli surma teada oma rasedusest. Ka Roosat võib paigutada loo keskele. Roosa oli umbusklik ning pealtnäha korralik tütarlaps, kes tegelikult suitsetas ja jõi, kuid emaduse saabumisega suutis ta need kombed maha jätta ja end lapsele pühendada. "Suitsetamise peaks lõpetama, ma olen püüdnudki, kuid vahel kohe peab tõmbama." Roosale ei meeldinud Mikaeli ema Sirkku, kes oma nina tema ellu toppis. "Sirkku
23. Kirjelda vene keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Põllundus ja karjandus. Neid sõnu ei ole siiski väga palju, sest need on põhiliselt välja kujunenud juba kauges minevikus. Siiski osutavad mõned viljelusalad tugevat vene mõju. Linakasvatajate mõju: kreeben, kreebendama, prälka. * Aiandus – selle arenemisele on kaasa aidanud vene aednikud – agarodnik-karotnik * aedviljad ja aiataimed – kapsas, kapust(as), pooskanep, porgand, pälvin, uurits, kiila, leika, tatsa, pärnik – kasvuhoone * puuviljad – jablik/jablok/jõblak, smaroda, arbuus, (a)pelsin * teraviljakasvatus – aglets, tatar/tatik, noovina Kalandus – vene kalurite mõju eesti kalastuse arenemisele on olnud esmajärgulise tähtsusega. Näiteks sõnad jaakar, kopsik, koss, ragatka, abar, nast, nogi, kleionka. Liiklusvahendid ja transport - esimesed hobupostijaamad rajati Eestisse juba 16. sajandi teisel poolel, mida tähistab sõna jaam tulek eesti keelde
annaabi.ee 
