Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km².
Aastaajad Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks. Pinnamood Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovsk stít (2655 m). Siseveekogud Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. BRATISLAVA VAATAMISVÄÄRSUSED Devin castle: Bratislava castle: Bojnice castle: Bratislava parlament: Bratislava teater: Old Town Hall: Bratislava kirik: The Blue Church:
läänes – Saksamaa, lõunas – Tšehhi ja Slovakkia, idas – Ukraina ja Valgevene, põhjas – Venemaa (Kalingrad) Poola asub ka Läänemere ääres Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Riigi sümboolika Lipp Vapp Looduse üldiseloomustus Pinnamood on Põhja-Poolas on tasandikuline Riigi lõunaosas on pinnamood on mägine Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze Tatrates asub ka kõrgeim tipp – Rysy mägi (2499m) Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder) Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²) Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine Poola asub parasvöötme segametsa vööndis Kliima on mõõdukas – talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega Mets katab u. 30% Poola pindalast Riigi majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt raske-,
leiab Kisalföldist ja jahedama Tatra mäestikust. Aastaajad Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks. Pinnamood Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovsk stít (2655 m). Siseveekogud Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. Rahvastik Keeled Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster. Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2
(1) 2.1 Aastaajad Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.(2) 2.2 Pinnamood Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovsk stít (2655 m). (1) 2.3 Siseveekogud Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. (1) 3. Keeled Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% räägib rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster. (1) 3.1 Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest
Kui mingi liik on esialgu laia levikuga, kuid aja möödudes suudab säilida vaid piiratud alal, on tegemist evolutsioonilise reliktiga. Endeemsete liikide osakaal eluslooduses on heaks indikaatoriks, kui kaua on ala isoleeritud olnud Mida pikem on isolatsioon, seda suuremaks muutuvad sugulasrühmade erinevused üksteisest Euroopa mäestike flooras on selgelt näha, et lõuna pool on endeemide osakaal suurem (Tatrates 12%, Kreekas 37%) Neoendeem – hiljuti kujunenud liik, mis pole veel jõudnud areaali suurendada (Kalifornia) Paleoendeem – pika isolatsiooni käigus kujunenud liik (Austraalia, Okeaania, Hawaii) Populatsioon Kui palju ühe liigi isendeid saab piiratud territooriumil koos eksisteerida? Populatsiooni arvukus sõltub ◦ Kliimast ◦ Ressursside kättesaadavusest ◦ Toitumisstrateegiast ◦ Paljunemise strateegiast ◦ Elus püsimise strateegiast ◦ Patogeenidest/vaenlastest
annaabi.ee 
