sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel (Krull, 2000). Näiteks kui ema kiidab last toa koristamise eest, kes hakkab seejärel järjekindlalt oma tuba korras hoidma, toimib kiitus kinnitusena. Kinnitus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne kinnitus ehk tasustamine võib koolis olla materiaalne (raha, preemia jne), sotsiaalne (hinded, kiitus jms) ning ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängu mängimine vms). Viimast neist kasutatakse tasustusena harva esineva käitumise eest. (Krull, 2000) Negatiivse kinnituse all mõistetakse stiimulit, mille vähenemisel sageneb soovitav käitumine (Krull, 2000). Näiteks oma tuba lohakalt koristades tuleb see lapsel üle koristada. Selleks et vältida ebameeldivat tagajärge hakkab laps oma tuba hoolsamini koristama. Erinevalt karistusest, mis vahend soovimatu käitumise mahasurumiseks on negatiivne tagasiside otseses sõltuvuses positiivsest käitumisest.
Ilma,et me mõtleksime oma tegemiste üle, me kõnnime, vajutame ukselinke jne -toimub tasustus. Vastates õpetajale saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmis või hinde näol. Algklassides käe tõstmisel saab õpetaja naeratuse osaliseks. Õpetaja - klassi suhtumine innustab teda rääkima õpilasi haaravats asjadest pikemalt, kui probleemist, mis jätb ükskõikseks. Auditooriumites elevust tekitavad teemad- samuti lektorile tasustuseks. Tasustusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv j ihaldatav. Mõned teevad pahandust, et saada õpetaja tähelepanu. Õpetaja ei taju, mis võiks ühele või teisele õpilasele olla tõhusaks tasustuseks oodatud käitumise eest. 26. Otsese õpetamine kui õppestrateegia. Neli faasi, mis tuleb läbida selle rakendamisel õpilase tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Otsene õpetamine- õppetöö organiseerimise viis, kus traditsioonilises klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll
8 Sageli on raske selgusele jõuda, mil määral tekib motivatsioon mõneks tegevuseks, sh õppimiseks, sisemiste ja mil määral väliste tegurite toimel. Nii mõnigi kord põhjustab tegevust ühel tasemel vaadatult väline tasustus, mis omakorda kutsub esile sisemise huvi sama tegevuse vastu. On ka vastupidiseid juhte, kus algne sisemine huvi õppimise vastu saab toetust välise tasustusena. Sisemise motivatsiooni teooriad toetudes inimloomuse sisemise aktiivsuse kontseptsioonile, kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad oma keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida oma võimeid. Sisemiselt ajendatud käitumise korral on tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne -- kõik tegevused, millesse me lülitume, et tunda end pädevana ja olukorda kontrollivana
annaabi.ee 
