2. Tervishoiusüsteemi funktsioonid ja eesmärgid 3. Tervishoiu detsentraliseerimine, retsentraliseerimine (olemus, kasutamiskogemus Eestis) 4. Sotsiaalministeerium ja allasutused (struktuur ja funktsioonid) 5. Tervishoiu rahastamine Eestis 6. Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele) 7. Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu, eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine) 8. Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded) 9. Tervishoiutöötajate registreerimine ja tegevusload tervishoius (õiguslik tähendus ja kord) 10. Inimressurss tervishoius (väljaõpe, vajadus, pädevus, personali planeerimine Eestis) Tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke lube väljastab Tervishoiuamet. Esmatasandi arstiabi andmise ja järelvalve eest vastutab maavanem.Tervishoiutöötajad peavad ennast kandma
individuaalselt kui kollektiivselt. Individuaalse meetodiga on tegu siis kui kõik klassi õpilased saavad tasustatud individuaalselt. Kollektiivse metoodika korral tasustatakse klassi üksnes siis kui kõik õpilased vastavad nõutud tasemele. (Krull, 2000) Tasustamine kodu kaasamisega ja raportkaardid Vanemate informeerimiseks õpilaste käitumiseks on sobilik kasutada kas päevaseid või nädalasi raportkaarte. Kokkuleppel vanematega määratakse lastele tasustamisviisid, mis aitavad positiivset käitumist alal hoida. Kodu kaasamisel tasustamisse on mõningad eelised teiste metoodikate ees. Esiteks on vanematel laste tasustamiseks suuremad võimalused kui koolil. Teiseks annab selle süsteemi rakendamine vanematele võimaluse olla kursis oma lapse hea ja pahategudega. Lisaks on see meetod hõlpsasti rakendatav ning kaasata võib kõik kooli töötajad, kes õpilasega kokku puutuvad. Õpilase käitumise paranemisel saab
Sisemise ja välise motivatsiooni võimalik konflikt ja kuidas õpetaja saaks seda vältida) Õpilaste välise motiveerimise strateegiad ei suurenda otseselt väärtust,mille õpilased ülesandele omistavad, vaid aitavad pigem seostada seda eduka sooritamise tagajärgedega ( hindedtegevusprivileegide pakkumine), mida õpilased väärtustavad. Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid, 2- õpitava rakendusliku väärtuse rõhutamine ja 3- võistluslikkuse elementide rakendamine õpptöös. Sisemine motivatsioon toetub huvile ja enesetasustusele, mida ammutatakse tegevusest endast. . Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub
annaabi.ee 
