Lèon'lt ja Rodolphe'lt, see kinnitas kuulujutte, mida arst varem uskuda ei tahtnud. Kuna mees oli siiski oma naist väga armastanud, hoolimata truudusetusest, surigi Charles ühel päeval toolil istudes. Surma põhjuseks oli armastatu kaotus. Pisikene Berthe oligi see, kes isa toolist liikumatult istumast leidis, laps ei suutnud seda uskuda. Pärast Charles Bovary surma müüdi kogu mehe vara maha, millest jäi Berthele kaksteist franki seitsekümmend viis santiimi, mis oli paras summa tasumaks preili Bovary reisikulud vanaema juurde. See tubli naine ise suri veel samal aastal; kuna isa Rouault oli saanud halvatuse, jäi laps ühe tädi hoole alla. See oli vaene inimene ja pani tüdruku ketrusvabrikusse leiba teenima. Younville'is oli hiljem kätt proovinud veel kolm arsti, aga edutult, sest Homais(Bovary'de esimene tuttav selles linnas, linna apteeker) sõi nad kõik kohe välja. Tal endal oli patsiente murdu; kohalikud võimud ei tülita teda ja avalik arvamus sooosib
nende haridustasemest 11 Haridustasemete võrdlustest ilmneb, et kõige rohkem negatiivselt meelestatuid on keskharidusega inimeste seas. Kõige positiivsemalt suhtuvad põgenike vastuvõtmisse just kõrgharidust omavad vastanud. (vt joonis 2) Peamiseks põhjuseks, miks Eesti riik peaks põgenikke vastu võtma, toodi välja, et riik on kohustatud aitama, tasumaks neile, kes meid ise kunagi aidanud on. Peamiste vastuväidetena põgenike vastuvõtmise vastu toodi välja, et põgenikud ei sulandu meie kultuuri, lisaks ei ole neile töökohti. Ka ei oska me siiani tuvastada põgenike isikuid ega tegelikke põhjuseid, mis ajendasid neid kodumaalt lahkuma. Maksimaalne vastuvõetavate põgenike hulk. Teiseks oli vastajatel vaja avaldada arvamust, kui palju põgenike Eesti riik vastu võtma peaks. Tulemustest parema ja
silmis tulid juudid immigrantidena võõrastele aladele. Laialipillutud juudid pidasid ennast Palestiina juutidega seotuks veresidemete ja usu kaudu, kuid araablased tundsid, et kuna Euroopa suurjõud juutide sisserännet julgustasid, siis nemad pidid maksma Euroopa kuritegude eest. Kuidas said omaaegsete ristisõdijate järeltulijad võtta araablastega asustatud Palestiina ja anda see lihtsalt juudi asunikele, tasumaks oma hiljutiste kuritegude eest Euroopas. Viidatud allikad Calvocorezzi, P. (2009) World's Politics since 1945, 9th ed.London, Pearson Longman. Chapman, C. (1985) Whose Promiced Land? 2nd ed.London, A Lion International, Publishing. Ekman, U. (1995) The Jews: People of the Future, Stockholm, Word of Life Publishers. Hallik, M; Klaassen, O-M. (2004) Taaveti tähest Talibani langemiseni Konfliktid ja arengud Lähis- ja Kesk-Idas pärast Teist maailmasõda, Tallinn, kirjastus Argo.
annaabi.ee 
