jõeorgudes (nn. taevaskojad ja müürid), Neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Eesti pinnamoes võib leida enam kui 300 miljonit aastat tagasi kujunenud pinnavorme. Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute
Nii on kujunenud NarvaPeipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, VäinamereLiivi lahe nõgu, ning veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik. · Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast. Umbes 12 000 aastat tagasi oli suur osa Eestist kaetud jääpaisjärvedega. Tolleaegne Läänemeri (nn. Litoriinameri) kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasid. Kõrg-Eesti, mis ühendab Pandivere kõrgustikku ja Otepää, Haanja ja
km) ja raudteede (ca 1,24 milj. km) tammid, mis kulgevad läbi mitmesuguste reljeefitüüpide. Eesti kõrgeimateks tehispinnavormideks on aherainemäed ja tuhaterrikoonikud Kirde-Eestis. Negatiivseteks pinnavormideks on maavarade kaevandamisel kujunenud ammutusnõod ja tehisveekogude nõod (Paunküla, Soodla, Põlva jt.). Varingunõod on tekkinud kaevanduskäikude sissevarisemisel. Ulatuslikud tehisplatood on tekkinud Narva soojuselektrijaamade lähistele ahjudest veega väljauhutavast tuhast. Tasasteks pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud. 1992. aastal toimus Riode Janeiros keskkonna-alane tippnõupidamine, kus praktiliselt kõik maailmariigid kinnitasid oma soovi üle minna meie planeeti inimmõju vähendavale säästva arengu teele. 1997. aastal toimus samas nõupidamine Rio+5, mis näitas, et reaalseid tegusid pole tehtud
13) 11 Saadud tulemust kasutades arvutame tuletame valemi elektrivälja tugevuse arvutamiseks ka läbi niisuguse pinna S, mis on lõpliku suurusega, ei ole tasane ja mille ulatuses elektriväli ei tarvitse olla konstantne. Selleks toimime järgmiselt. 1) Jagame pinna S pinnaelementideks dS i , mis on piisavalt väikesed, et a) võime nad lugeda esimeses lähenduses tasasteks ja b) mille ulatuses elektrivälja tugevuse vektorit võib samuti vaadelda konstantsena. Selliste pinnaelementide koguarv olgu n. Ülaltoodud joonisel on kujutatud kolme niisugust pinnaelementi. 2) Arvutame valemi (10.12) põhjal elektrivälja tugevuse elementaarse voo läbi iga sellise pinna, d E (dSi ) Ei ni dSi , kus Ei on elektrivälja tugevus pinna dSi asukohas, ni on i-nda
annaabi.ee 
