Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindlasuunaliste tuulte tagajrjel. 11)Looded.Tus ja mn.Mida nad teevad? Tusu ja mna intervallid Thtsus inimese elus. Looded e. tus ja mn on maailmamere veetaseme perioodiline tus ja
sisaldavad infot, 2)nad on aluseks teatud hoiaku kujunemisel loodusesse. Füüsikaline maailmapilt pole olnud aegade vältel ühesugune. See muutub pidevalt ning sada või isegi 50 aastat tagasi oli paljuski erinev nüüdisaegsest maailmapildist. Kunagi oli üldlevinud arvamus, et Maa on ketas, mis toetub kilpkonnale (või elevandile või veel millelegi). Selline seisukoht tulenes inimeste piiratud kogemusest: maapind näib ju tasasena ja kui midagi seisab, siis peab ta millelegi toetuma. Kuid juba tuntud vanakreeka filosoof Aristoteles tuli sellisele järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Ta taipas , et see on tingitud Maa asendist Päikese ja Kuu vahel. Maa vari aga polnud sugugi ellipsikujuline, nagu peaks välja nägema ketta vari, vaid alati ringide lõige. Teiseks oluliseks argumendiks Maa sfäärilisuse kasuks oli see, et hele täht Põhjanael, mis taevavõlvil asub taevapooluse
justkui joon, millel on ainult pikkus ja teisi mõõtmeid ei ole. Tuumafüüsika Sama lugu võib olla aegruumiga: inimese, aatomi või isegi Aatomifüüsika tuumafüüsika mõõtskaalas näib ta neljamõõtmelise ja Suured ligilähedalt tasasena. Kui aga väga suure energiaga ühendteooriad osakestega katsetada, võib selguda, et aegruum on kümne- või koguni üheteistkümnemõõtmeline. Füüsika Plancki skaalas: M teooria? Kui kõik lisamõõtmed oleksid väga väikesed, oleks üpris
Tuumafüüsika Sama lugu võib olla aegruumiga: inimese, aatomi või isegi Aatomifüüsika tuumafüüsika mõõtskaalas näib ta neljamõõtmelise ja Suured ligilähedalt tasasena. Kui aga väga suure energiaga ühendteooriad osakestega katsetada, võib selguda, et aegruum on kümne- või koguni üheteistkümnemõõtmeline. Füüsika Plancki skaalas: Kui kõik lisamõõtmed oleksid väga väikesed, oleks üpris M teooria?
annaabi.ee 
