kõigi teiste kehale kuuluvatele osadega. 3.Mida suurem on ämblik seda väiksemad on ta silmad ja mida väiksem on ämblik seda suuremad on ta silmad. 4.Kui ämblik kaotab mõne oma jalast või muust kehaosast, siis uuel kestumisel kasvavad talle uued. 5.Ämblikud tunnevad osade karvadega lõhna ja tagakehal paiknevaid karvu võib loopida ämblik oma vaenlase pihta ja need tekitavad ärritust. 6.Tänu harjastaladele saavad ämblikud ronida tasapinnalistel esemetel. 7.Suguküpsetel isastel on lõugkobijate tipus suguelundid- bulbused. 8.Paljud emased ämblikud söövad peale sigimist isase looma ära, kui just isane ei ole toonud emasele ohverlooma. 9.Peale munemist katavad ämblikud oma munad võrguga. 10.Ämblikud imevad oma saaklooma seest tühjaks seedeensüümide abil.
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus?
dispersne struktuur Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 12 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed
1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid Struktuuri sünteesi all mõeldakse mehhanismi struktuuri projekteerimist, kus määratakse kindlaks lülide ja kin.paaride arv, iseloom ning nende vastastikune asetus. Ühtlasi valitakse kinnislüli. Sünteesil kasutatakse struktuurigruppide ladestamise meetodit. Struktuurigruppideks (Assuri gruppideks) nim. avatud ahelaid, mille vabadusaste muutub nulliks, kui nad mehhanismiga liita. Tasapinnalistel mehhanismidel w3 = 3n-2pV = 0, kui 1. n = 2, pV = 3 , siis nim. struktuurigruppi düaadiks; 2. n = 4, pV = 6 , siis nim. struktuurigruppi triaadiks; 3. n = 6, pV = 9 ,on tegemist tetraadi e. neljahaarmelise grupiga; jne. [Näited loengul]. Struktuurigruppide ladestamiseks (liitmiseks) varustatakse struktuurigrupi lüli või lülid lisaelemendi või lisaelementidega. [Näited loengul]. 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine
mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). J o o n is 2 .6 S a v i " k a ard im aj ak e se " s tru k tu u r Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem
annaabi.ee 
